¹He who is dwelling In the secret place of the Most High, In the shade of the Mighty lodgeth habitually,

¹Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,

²He is saying of Jehovah, `My refuge, and my bulwark, my God, I trust in Him,`

²see ütleb Issandale: 'Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!'

³For He delivereth thee from the snare of a fowler, From a calamitous pestilence.

³Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.

⁴With His pinion He covereth thee over, And under His wings thou dost trust, A shield and buckler [is] His truth.

⁴Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.

⁵Thou art not afraid of fear by night, Of arrow that flieth by day,

⁵Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,

⁶Of pestilence in thick darkness that walketh, Of destruction that destroyeth at noon,

⁶ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.

⁷There fall at thy side a thousand, And a myriad at thy right hand, Unto thee it cometh not nigh.

⁷Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.

⁸But with thine eyes thou lookest, And the reward of the wicked thou seest,

⁸Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.

⁹(For Thou, O Jehovah, [art] my refuge,) The Most High thou madest thy habitation.

⁹Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.

¹⁰Evil happeneth not unto thee, And a plague cometh not near thy tent,

¹⁰Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.

¹¹For His messengers He chargeth for thee, To keep thee in all thy ways,

¹¹Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.

¹²On the hands they bear thee up, Lest thou smite against a stone thy foot.

¹²Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.

¹³On lion and asp thou treadest, Thou trampest young lion and dragon.

¹³Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.

¹⁴Because in Me he hath delighted, I also deliver him — I set him on high, Because he hath known My name.

¹⁴'Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.

¹⁵He doth call Me, and I answer him, I [am] with him in distress, I deliver him, and honour him.

¹⁵Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.

¹⁶With length of days I satisfy him, And I cause him to look on My salvation!

¹⁶Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.'