¹Brethren, the pleasure indeed of my heart, and my supplication that [is] to God for Israel, is — for salvation;

¹Vennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole Iisraeli laste eest on, et nad pääseksid.

²for I bear them testimony that they have a zeal of God, but not according to knowledge,

²Ma tunnistan neile, et neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt;

³for not knowing the righteousness of God, and their own righteousness seeking to establish, to the righteousness of God they did not submit.

³sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele.

⁴For Christ is an end of law for righteousness to every one who is believing,

⁴Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.

⁵for Moses doth describe the righteousness that [is] of the law, that, `The man who did them shall live in them,`

⁵Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta: 'Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu.'

⁶and the righteousness of faith doth thus speak: `Thou mayest not say in thine heart, Who shall go up to the heaven,` that is, Christ to bring down?

⁶Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: 'Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,

⁷or, `Who shall go down to the abyss,` that is, Christ out of the dead to bring up.

⁷või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles tooma surnuist.'

⁸But what doth it say? `Nigh thee is the saying — in thy mouth, and in thy heart:` that is, the saying of the faith, that we preach;

⁸Kuid mida see siis ütleb? 'Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames.' See on ususõna, mida me kuulutame.

⁹that if thou mayest confess with thy mouth the Lord Jesus, and mayest believe in thy heart that God did raise him out of the dead, thou shalt be saved,

⁹Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,

¹⁰for with the heart doth [one] believe to righteousness, and with the mouth is confession made to salvation;

¹⁰sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.

¹¹for the Writing saith, `Every one who is believing on him shall not be ashamed,`

¹¹Sest Pühakiri ütleb: 'Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.'

¹²for there is no difference between Jew and Greek, for the same Lord of all [is] rich to all those calling upon Him,

¹²Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.

¹³for every one — whoever shall call upon the name of the Lord, he shall be saved.`

¹³Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.

¹⁴How then shall they call upon [him] in whom they did not believe? and how shall they believe [on him] of whom they did not hear? and how shall they hear apart from one preaching?

¹⁴Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?

¹⁵and how shall they preach, if they may not be sent? according as it hath been written, `How beautiful the feet of those proclaiming good tidings of peace, of those proclaiming good tidings of the good things!`

¹⁵Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: 'Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.'

¹⁶But they were not all obedient to the good tidings, for Isaiah saith, `Lord, who did give credence to our report?`

¹⁶Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: 'Issand, kes on uskunud meie kuulutust?'

¹⁷so then the faith [is] by a report, and the report through a saying of God,

¹⁷Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.

¹⁸but I say, Did they not hear? yes, indeed — `to all the earth their voice went forth, and to the ends of the habitable world their sayings.`

¹⁸Kuid ma küsin: Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on, sest: 'Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad.'

¹⁹But I say, Did not Israel know? first Moses saith, `I will provoke you to jealousy by [that which is] not a nation; by an unintelligent nation I will anger you,`

¹⁹Kuid ma küsin: Kas Iisrael ei ole aru saanud? Mooses ise ütleb esimesena: 'Ma teen teid kiivaks nende peale, kes ei ole rahvas, ja teen teid vihaseks mõistmatu rahva peale.'

²⁰and Isaiah is very bold, and saith, `I was found by those not seeking Me; I became manifest to those not inquiring after Me;`

²⁰Jesaja aga ütleb julgemalt: 'Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.'

²¹and unto Israel He saith, `All the day I did stretch out My hands unto a people unbelieving and gainsaying.`

²¹Aga Iisraeli kohta ta ütleb: 'Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi sõnakuulmatu ja vasturääkiva rahva poole.'