¹I say, then, Did God cast away His people? let it not be! for I also am an Israelite, of the seed of Abraham, of the tribe of Benjamin:

¹Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.

²God did not cast away His people whom He knew before; have ye not known — in Elijah — what the Writing saith? how he doth plead with God concerning Israel, saying,

²Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:

³`Lord, Thy prophets they did kill, and Thy altars they dug down, and I was left alone, and they seek my life;`

³'Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge.'

⁴but what saith the divine answer to him? `I left to Myself seven thousand men, who did not bow a knee to Baal.`

⁴Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? 'Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees.'

⁵So then also in the present time a remnant according to the choice of grace there hath been;

⁵Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.

⁶and if by grace, no more of works, otherwise the grace becometh no more grace; and if of works, it is no more grace, otherwise the work is no more work.

⁶Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]

⁷What then? What Israel doth seek after, this it did not obtain, and the chosen did obtain, and the rest were hardened,

⁷Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.

⁸according as it hath been written, `God gave to them a spirit of deep sleep, eyes not to see, and ears not to hear,` — unto this very day,

⁸Nõnda nagu on kirjutatud: 'Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.'

⁹and David saith, `Let their table become for a snare, and for a trap, and for a stumbling-block, and for a recompense to them;

⁹Ja Taavet ütleb: 'Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!

¹⁰let their eyes be darkened — not to behold, and their back do Thou always bow down.`

¹⁰Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!'

¹¹I say, then, Did they stumble that they might fall? let it not be! but by their fall the salvation [is] to the nations, to arouse them to jealousy;

¹¹Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks.

¹²and if the fall of them [is] the riches of a world, and the diminution of them the riches of nations, how much more the fulness of them?

¹²Kui aga juba nende väärsamm on rikkus maailmale ning nende kaotus rikkus paganatele, kui palju enam siis nende täisarv!

¹³For to you I speak — to the nations — inasmuch as I am indeed an apostle of nations, my ministration I do glorify;

¹³Aga ma räägin teile, paganatele: Kuna ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit -

¹⁴if by any means I shall arouse to jealousy mine own flesh, and shall save some of them,

¹⁴ehk ma saan kuidagi teha kiivaks neid, kelle veresugulane ma olen, ning mõned nende seast päästa.

¹⁵for if the casting away of them [is] a reconciliation of the world, what the reception — if not life out of the dead?

¹⁵Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?

¹⁶and if the first-fruit [is] holy, the lump also; and if the root [is] holy, the branches also.

¹⁶Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.

¹⁷And if certain of the branches were broken off, and thou, being a wild olive tree, wast graffed in among them, and a fellow-partaker of the root and of the fatness of the olive tree didst become —

¹⁷Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest,

¹⁸do not boast against the branches; and if thou dost boast, thou dost not bear the root, but the root thee!

¹⁸siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.

¹⁹Thou wilt say, then, `The branches were broken off, that I might be graffed in;` right!

¹⁹Sina ehk ütled nüüd: 'Oksad on ära murtud, et mind asemele pookida.'

²⁰by unbelief they were broken off, and thou hast stood by faith; be not high-minded, but be fearing;

²⁰Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda,

²¹for if God the natural branches did not spare — lest perhaps He also shall not spare thee.

²¹sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa!

²²Lo, then, goodness and severity of God — upon those indeed who fell, severity; and upon thee, goodness, if thou mayest remain in the goodness, otherwise, thou also shalt be cut off.

²²Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha.

²³And those also, if they may not remain in unbelief, shall be graffed in, for God is able again to graff them in;

²³Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida.

²⁴for if thou, out of the olive tree, wild by nature, wast cut out, and, contrary to nature, wast graffed into a good olive tree, how much rather shall they, who [are] according to nature, be graffed into their own olive tree?

²⁴Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge - kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge!

²⁵For I do not wish you to be ignorant, brethren, of this secret — that ye may not be wise in your own conceits — that hardness in part to Israel hath happened till the fulness of the nations may come in;

²⁵Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus - et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud,

²⁶and so all Israel shall be saved, according as it hath been written, `There shall come forth out of Sion he who is delivering, and he shall turn away impiety from Jacob,

²⁶ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: 'Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.

²⁷and this to them [is] the covenant from Me, when I may take away their sins.`

²⁷Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.'

²⁸As regards, indeed, the good tidings, [they are] enemies on your account; and as regards the choice — beloved on account of the fathers;

²⁸Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast.

²⁹for unrepented of [are] the gifts and the calling of God;

²⁹Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.

³⁰for as ye also once did not believe in God, and now did find kindness by the unbelief of these:

³⁰Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud, nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu halastatud,

³¹so also these now did not believe, that in your kindness they also may find kindness;

³¹nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.

³²for God did shut up together the whole to unbelief, that to the whole He might do kindness.

³²Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.

³³O depth of riches, and wisdom and knowledge of God! how unsearchable His judgments, and untraceable His ways!

³³Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!

³⁴for who did know the mind of the Lord? or who did become His counsellor?

³⁴Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?

³⁵or who did first give to Him, and it shall be given back to him again?

³⁵Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?

³⁶because of Him, and through Him, and to Him [are] the all things; to Him [is] the glory — to the ages. Amen.

³⁶Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen.