الكتاب المقدس (Van Dyke)

Estonian

Psalms

104

1باركي يا نفسي الرب. يا رب الهي قد عظمت جدا مجدا وجلالا لبست.
1Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2اللابس النور كثوب الباسط السموات كشقّة‎.
2Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
3‎المسقف علاليه بالمياه الجاعل السحاب مركبته الماشي على اجنحة الريح
3Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
4الصانع ملائكته رياحا وخدامه نارا ملتهبة
4Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
5المؤسس الارض على قواعدها فلا تتزعزع الى الدهر والابد‎.
5Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
6‎كسوتها الغمر كثوب. فوق الجبال تقف المياه‎.
6Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
7‎من انتهارك تهرب من صوت رعدك تفر‎.
7Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8‎تصعد الى الجبال. تنزل الى البقاع الى الموضع الذي اسسته لها.
8Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
9وضعت لها تخما لا تتعداه. لا ترجع لتغطي الارض
9Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
10المفجر عيونا في الاودية. بين الجبال تجري‎.
10Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
11‎تسقي كل حيوان البر. تكسر الفراء ظمأها‎.
11Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
12‎فوقها طيور السماء تسكن. من بين الاغصان تسمع صوتا‎.
12Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
13‎الساقي الجبال من علاليه. من ثمر اعمالك تشبع الارض‎.
13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
14‎المنبت عشبا للبهائم وخضرة لخدمة الانسان لاخراج خبز من الارض
14Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest
15وخمر تفرح قلب الانسان لإلماع وجهه اكثر من الزيت وخبز يسند قلب الانسان‎.
15ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.
16‎تشبع اشجار الرب ارز لبنان الذي نصبه‎.
16Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17‎حيث تعشش هناك العصافير اما اللقلق فالسرو بيته‎.
17kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.
18‎الجبال العالية للوعول الصخور ملجأ للوبار
18Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
19صنع القمر للمواقيت الشمس تعرف مغربها‎.
19Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.
20‎تجعل ظلمة فيصير ليل. فيه يدبّ كل حيوان الوعر‎.
20Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.
21‎الاشبال تزمجر لتخطف ولتلتمس من الله طعامها‎.
21Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
22‎تشرق الشمس فتجتمع وفي مآويها تربض‎.
22Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.
23‎الانسان يخرج الى عمله والى شغله الى المساء‏
23Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.
24ما اعظم اعمالك يا رب. كلها بحكمة صنعت. ملآنة الارض من غناك.
24Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
25هذا البحر الكبير الواسع الاطراف. هناك دبابات بلا عدد. صغار حيوان مع كبار‎.
25Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
26‎هناك تجري السفن. لوياثان هذا خلقته ليلعب فيه‎.
26seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
27‎كلها اياك تترجى لترزقها قوتها في حينه‎.
27Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
28‎تعطيها فتلتقط. تفتح يدك فتشبع خيرا‎.
28Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
29‎تحجب وجهك فترتاع. تنزع ارواحها فتموت والى ترابها تعود‎.
29Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
30‎ترسل روحك فتخلق. وتجدد وجه الارض
30Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
31يكون مجد الرب الى الدهر. يفرح الرب باعماله‎.
31Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
32‎الناظر الى الارض فترتعد. يمسّ الجبال فتدخن‎.
32tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
33‎اغني للرب في حياتي. ارنم لالهي ما دمت موجودا‎.
33Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
34‎فيلذ له نشيدي وانا افرح بالرب‎.
34Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
35‎لتبد الخطاة من الارض والاشرار لا يكونوا بعد. باركي يا نفسي الرب. هللويا
35Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja!