1لامام المغنين. لداود. مزمور. يا اله تسبيحي لا تسكت.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!
2لانه قد انفتح عليّ فم الشرير وفم الغش. تكلموا معي بلسان كذب.
2Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;
3بكلام بغض احاطوا بي وقاتلوني بلا سبب.
3nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.
4بدل محبتي يخاصمونني. اما انا فصلاة.
4Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.
5وضعوا علي شرا بدل خير وبغضا بدل حبي
5Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.
6فاقم انت عليه شريرا وليقف شيطان عن يمينه.
6Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!
7اذا حوكم فليخرج مذنبا وصلاته فلتكن خطية.
7Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!
8لتكن ايامه قليلة ووظيفته ليأخذها آخر.
8Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!
9ليكن بنوه ايتاما وامرأته ارملة.
9Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!
10ليته بنوه تيهانا ويستعطوا. ويلتمسوا خبزا من خربهم.
10Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!
11ليصطد المرابي كل ما له ولينهب الغرباء تعبه.
11Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!
12لا يكن له باسط رحمة ولا يكن مترأف على يتاماه.
12Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!
13لتنقرض ذريته. في الجيل القادم ليمح اسمهم.
13Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!
14ليذكر اثم آبائه لدى الرب ولا تمح خطية امه.
14Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!
15لتكن امام الرب دائما وليقرض من الارض ذكرهم.
15Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!
16من اجل انه لم يذكر ان يصنع رحمة بل طرد انسانا مسكينا وفقيرا والمنسحق القلب ليميته.
16Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.
17واحب اللعنة فأتته ولم يسر بالبركة فتباعدت عنه.
17Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!
18ولبس اللعنة مثل ثوبه فدخلت كمياه في حشاه وكزيت في عظامه.
18Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!
19لتكن له كثوب يتعطف به وكمنطقة يتنطق بها دائما.
19Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!
20هذه اجرة مبغضيّ من عند الرب واجرة المتكلمين شرا على نفسي
20Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!
21اما انت يا رب السيد فاصنع معي من اجل اسمك. لان رحمتك طيبة نجني.
21Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!
22فاني فقير ومسكين انا وقلبي مجروح في داخلي.
22Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.
23كظل عند ميله ذهبت. انتفضت كجرادة.
23Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.
24ركبتاي ارتعشتا من الصوم ولحمي هزل عن سمن.
24Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.
25وانا صرت عارا عندهم. ينظرون اليّ وينغضون رؤوسهم
25Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.
26أعنّي يا رب الهي. خلّصني حسب رحمتك.
26Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!
27وليعلموا ان هذه هي يدك. انت يا رب فعلت هذا.
27Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!
28اما هم فيلعنون. واما انت فتبارك. قاموا وخزوا. اما عبدك فيفرح.
28Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!
29ليلبس خصمائي خجلا وليتعطفوا بخزيهم كالرداء.
29Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!
30احمد الرب جدا بفمي وفي وسط كثيرين اسبحه.
30Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,
31لانه يقوم عن يمين المسكين ليخلّصه من القاضين على نفسه
31sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.