1لامام المغنين. تسبيحة مزمور. اهتفي لله يا كل الارض.
1Laulujuhatajale: laul ja lauluviis. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
2رنموا بمجد اسمه. اجعلوا تسبيحه ممجدا.
2Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust!
3قولوا لله ما اهيب اعمالك. من عظم قوتك تتملق لك اعداؤك.
3Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees,
4كل الارض تسجد لك وترنم لك. ترنم لاسمك. سلاه
4kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela.
5هلم انظروا اعمال الله. فعله المرهب نحو بني آدم.
5Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
6حول البحر الى يبس وفي النهر عبروا بالرجل. هناك فرحنا به.
6Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!
7متسلط بقوته الى الدهر. عيناه تراقبان الامم. المتمردون لا يرفعنّ انفسهم. سلاه
7Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
8باركوا الهنا يا ايها الشعوب وسمّعوا صوت تسبيحه.
8Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus!
9الجاعل انفسنا في الحياة ولم يسلّم ارجلنا الى الزلل.
9Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.
10لانك جربتنا يا الله. محصتنا كمحص الفضة.
10Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse.
11ادخلتنا الى الشبكة. جعلت ضغطا على متوننا.
11Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele.
12ركبت اناسا على رؤوسنا. دخلنا في النار والماء ثم اخرجتنا الى الخصب
12Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
13ادخل الى بيتك بمحرقات اوفيك نذوري
13Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
14التي نطقت بها شفتاي وتكلم بها فمي في ضيقي
14milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
15اصعد لك محرقات سمينة مع بخور كباش اقدم بقرا مع تيوس. سلاه
15Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid koos jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid koos sikkudega. Sela.
16هلم اسمعوا فاخبركم يا كل الخائفين الله بما صنع لنفسي.
16Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
17صرخت اليه بفمي وتبجيل على لساني.
17Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel.
18ان راعيت اثما في قلبي لا يستمع لي الرب.
18Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud.
19لكن قد سمع الله. اصغى الى صوت صلاتي.
19Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält.
20مبارك الله الذي لم يبعد صلاتي ولا رحمته عني
20Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!