1هلم نرنم للرب نهتف لصخرة خلاصنا.
1Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2نتقدم امامه بحمد وبترنيمات نهتف له.
2Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
3لان الرب اله عظيم ملك كبير على كل الآلهة.
3Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
4الذي بيده مقاصير الارض وخزائن الجبال له.
4Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
5الذي له البحر وهو صنعه ويداه سبكتا اليابسة
5Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
6هلم نسجد ونركع ونجثو امام الرب خالقنا.
6Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7لانه هو الهنا ونحن شعب مرعاه وغنم يده. اليوم ان سمعتم صوته
7Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8فلا تقسّوا قلوبكم كما في مريبة مثل يوم مسة في البرية
8ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9حيث جربني آباؤكم. اختبروني. ابصروا ايضا فعلي
9'Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10اربعين سنة مقت ذلك الجيل وقلت هم شعب ضال قلبهم وهم لم يعرفوا سبلي.
10Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11فاقسمت في غضبي لا يدخلون راحتي
11Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!'