¹Call now; is there any that will answer thee? And to which of the holy ones wilt thou turn?

¹Hüüa ometi! Ons keegi, kes sulle vastab? Kelle poole pühadest sa pöördud?

²For vexation killeth the foolish man, And jealousy slayeth the silly one.

²Tõesti, meelehärm tapab meeletu ja õhin surmab narri.

³I have seen the foolish taking root: But suddenly I cursed his habitation.

³Ma nägin meeletut juurduvat ja ma sajatasin äkitselt tema eluaset.

⁴His children are far from safety, And they are crushed in the gate, Neither is there any to deliver them:

⁴Tema lapsed jäid kaitsetuks, neid rõhuti väravas ja päästjat ei olnud.

⁵Whose harvest the hungry eateth up, And taketh it even out of the thorns; And the snare gapeth for their substance.

⁵Tema lõikuse sõi näljane: kibuvitste vaheltki võttis ta selle, ja janused kahmasid ta varanduse.

⁶For affliction cometh not forth from the dust, Neither doth trouble spring out of the ground;

⁶Sest õnnetus ei tõuse põrmust ega võrsu kannatused mullast,

⁷But man is born unto trouble, As the sparks fly upward.

⁷vaid inimene ise sünnib vaevaks ja sädemed lendavad kõrgele.

⁸But as for me, I would seek unto God, And unto God would I commit my cause;

⁸Ometi pöörduksin ma Jumala poole ja viiksin oma asja Jumala ette,

⁹Who doeth great things and unsearchable, Marvellous things without number:

⁹kes teeb suuri ja uurimatuid asju, arvutuid imetegusid,

¹⁰Who giveth rain upon the earth, And sendeth waters upon the fields;

¹⁰kes annab maa peale vihma ja saadab põldudele vee,

¹¹So that he setteth up on high those that are low, And those that mourn are exalted to safety.

¹¹et tõsta alandlikke kõrgele ja anda leinajaile suurt õnne,

¹²He frustrateth the devices of the crafty, So that their hands cannot perform their enterprise.

¹²kes teeb tühjaks kavalate kavatsused, et nende kätetöö ei läheks korda,

¹³He taketh the wise in their own craftiness; And the counsel of the cunning is carried headlong.

¹³kes tabab tarku nende tarkuses, et salalike nõu läheks luhta,

¹⁴They meet with darkness in the day-time, And grope at noonday as in the night.

¹⁴et nad päevaajal kohtaksid pimedust ja lõunaajal kobaksid otsekui öösel.

¹⁵But he saveth from the sword of their mouth, Even the needy from the hand of the mighty.

¹⁵Nõnda ta päästab mõõga eest, nende suu eest, vaese vägeva käest,

¹⁶So the poor hath hope, And iniquity stoppeth her mouth.

¹⁶et viletsal oleks lootust ja ülekohus suleks oma suu.

¹⁷Behold, happy is the man whom God correcteth: Therefore despise not thou the chastening of the Almighty.

¹⁷Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust!

¹⁸For he maketh sore, and bindeth up; He woundeth, and his hands make whole.

¹⁸Sest tema valmistab küll valu, aga tema ka seob haavad, tema lööb, aga tema käed ka parandavad.

¹⁹He will deliver thee in six troubles; Yea, in seven there shall no evil touch thee.

¹⁹Kuuest hädast päästab ta sind ja seitsmendas ei puutu sinusse kuri.

²⁰In famine he will redeem thee from death; And in war from the power of the sword.

²⁰Näljas lunastab ta sind surmast ja sõjas mõõga käest.

²¹Thou shalt be hid from the scourge of the tongue; Neither shalt thou be afraid of destruction when it cometh.

²¹Keelepeksu eest oled sa peidetud ja sul pole karta hävingut, kui see tuleb.

²²At destruction and dearth thou shalt laugh; Neither shalt thou be afraid of the beasts of the earth.

²²Sa võid naerda hävingut ja nälga ja sul pole vaja karta maa loomi.

²³For thou shalt be in league with the stones of the field; And the beasts of the field shall be at peace with thee.

²³Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu.

²⁴And thou shalt know that thy tent is in peace; And thou shalt visit thy fold, and shalt miss nothing.

²⁴Siis sa tunned, et su telgil on rahu, ja kui sa vaatad oma karjamaad, siis ei puudu seal midagi.

²⁵Thou shalt know also that thy seed shall be great, And thine offspring as the grass of the earth.

²⁵Ja sa märkad, et su sugu on suur, su järeltulijaid on otsekui rohtu maa peal.

²⁶Thou shalt come to thy grave in a full age, Like as a shock of grain cometh in in its season.

²⁶Küpses vanuses sa lähed hauda, otsekui naber pannakse rehepõrandale omal ajal.

²⁷Lo this, we have searched it, so it is; Hear it, and know thou it for thy good.

²⁷Vaata, seda me oleme uurinud, nõnda see on. Sina aga kuula ja võta see teatavaks!'