1Be not thou envious against evil men; Neither desire to be with them:
1Ära kadesta kurje inimesi ja ära ihalda olla nende juures,
2For their heart studieth oppression, And their lips talk of mischief.
2sest nende süda kavatseb vägivalda ja nende huuled räägivad paha!
3Through wisdom is a house builded; And by understanding it is established;
3Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse,
4And by knowledge are the chambers filled With all precious and pleasant riches.
4tunnetusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga.
5A wise man is strong; Yea, a man of knowledge increaseth might
5Tark mees on tugev ja teadja mees tugevdab oma jõudu.
6For by wise guidance thou shalt make thy war; And in the multitude of counsellors there is safety.
6Sest targal juhtimisel sa võid pidada sõda, ja võit on seal, kus on rohkesti nõuandjaid.
7Wisdom is too high for a fool: He openeth not his mouth in the gate.
7Tarkus on rumalale kõrge - ta ei tee väravas oma suud lahti.
8He that deviseth to do evil, Men shall call him a mischief-maker.
8Kes kavatseb kurja, seda hüütakse salasepitsejaks.
9The thought of foolishness is sin; And the scoffer is an abomination to men.
9Meeletu tegu on patt ja pilkaja on inimeste meelest jäle.
10If thou faint in the day of adversity, Thy strength is small.
10Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene.
11Deliver them that are carried away unto death, And those that are ready to be slain see that thou hold back.
11Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele!
12If thou sayest, Behold, we knew not this; Doth not he that weigheth the hearts consider it? And he that keepeth thy soul, doth not he know it? And shall not he render to every man according to his work?
12Kui sa ütled: 'Vaata, me ei teadnud seda', kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda.
13My son, eat thou honey, for it is good; And the droppings of the honeycomb, which are sweet to thy taste:
13Söö, mu poeg, mett, sest see on hea, ja kärjemesi on su suulaele magus!
14So shalt thou know wisdom to be unto thy soul; If thou hast found it, then shall there be a reward, And thy hope shall not be cut off.
14Tea, et nõnda on ka tarkus su hingele: kui sa selle leiad, siis on sul tulevik ja su lootus ei kao!
15Lay not wait, O wicked man, against the habitation of the righteous; Destroy not his resting-place:
15Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika!
16For a righteous man falleth seven times, and riseth up again; But the wicked are overthrown by calamity.
16Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.
17Rejoice not when thine enemy falleth, And let not thy heart be glad when he is overthrown;
17Ära tunne rõõmu oma vihamehe langusest ja ärgu hõisaku su süda, kui ta komistab,
18Lest Jehovah see it, and it displease him, And he turn away his wrath from him.
18et see ei oleks paha Issanda silmis, kui ta seda näeb, ja et ta ei pööraks oma viha tema pealt!
19Fret not thyself because of evil-doers; Neither be thou envious at the wicked:
19Ära ärritu kurjade pärast, ära kadesta õelaid,
20For there shall be no reward to the evil man; The lamp of the wicked shall be put out.
20sest kurjal ei ole tulevikku, õelate lamp kustub!
21My son, fear thou Jehovah and the king; [And] company not with them that are given to change:
21Mu poeg, karda Issandat ja kuningat, ära seltsi mässajatega, nendega, kes mõtlevad teisiti!
22For their calamity shall rise suddenly; And the destruction from them both, who knoweth it?
22Sest äkitselt kerkib nendelt hukatus ja kes teab nende mõlema õnnetust?
23These also are [sayings] of the wise. To have respect of persons in judgment is not good.
23Needki on tarkade sõnad: Erapoolikus kohtus ei ole hea.
24He that saith unto the wicked, Thou art righteous; Peoples shall curse him, nations shall abhor him:
24Kes ütleb õelale: 'Sa oled õige', seda neavad inimesed, sajatavad rahvahulgad;
25But to them that rebuke [him] shall be delight, And a good blessing shall come upon them.
25aga neil, kes noomivad, käib käsi hästi ning neile tuleb õnn ja õnnistus.
26He kisseth the lips Who giveth a right answer.
26Õige vastus on otsekui suudlus huultele.
27Prepare thy work without, And make it ready for thee in the field; And afterwards build thy house.
27Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda!
28Be not a witness against thy neighbor without cause; And deceive not with thy lips.
28Ära ole põhjuseta tunnistajaks oma ligimese vastu, või tahad sa ometi petta oma huultega?
29Say not, I will do so to him as he hath done to me; I will render to the man according to his work.
29Ära ütle: 'Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale, ma tasun mehele ta tegu mööda.'
30I went by the field of the sluggard, And by the vineyard of the man void of understanding;
30Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest,
31And, lo, it was all grown over with thorns, The face thereof was covered with nettles, And the stone wall thereof was broken down.
31ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu, selle pinda katsid nõgesed ja kiviaed oli maha kistud.
32Then I beheld, and considered well; I saw, and received instruction:
32Kui ma seda nägin, siis panin südamesse, vaatasin ja võtsin õpetust:
33[Yet] a little sleep, a little slumber, A little folding of the hands to sleep;
33veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
34So shall thy poverty come as a robber, And thy want as an armed man.
34siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.