¹For the Chief Musician. A Psalm of David. In thee, O Jehovah, do I take refuge; Let me never be put to shame: Deliver me in thy righteousness.

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

²Bow down thine ear unto me; deliver me speedily: Be thou to me a strong rock, A house of defence to save me.

²Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse! Oma õiglust mööda päästa mind!

³For thou art my rock and my fortress; Therefore for thy name's sake lead me and guide me.

³Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

⁴Pluck me out of the net that they have laid privily for me; For thou art my stronghold.

⁴Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.

⁵Into thy hand I commend my spirit: Thou hast redeemed me, O Jehovah, thou God of truth.

⁵Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.

⁶I hate them that regard lying vanities; But I trust in Jehovah.

⁶Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

⁷I will be glad and rejoice in thy lovingkindness; For thou hast seen my affliction: Thou hast known my soul in adversities;

⁷Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.

⁸And thou hast not shut me up into the hand of the enemy; Thou hast set my feet in a large place.

⁸Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust.

⁹Have mercy upon me, O Jehovah, for I am in distress: Mine eye wasteth away with grief, [yea], my soul and my body.

⁹Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.

¹⁰For my life is spent with sorrow, And my years with sighing: My strength faileth because of mine iniquity, And my bones are wasted away.

¹⁰Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu!

¹¹Because of all mine adversaries I am become a reproach, Yea, unto my neighbors exceedingly, And a fear to mine acquaintance: They that did see me without fled from me.

¹¹Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.

¹²I am forgotten as a dead man out of mind: I am like a broken vessel.

¹²Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.

¹³For I have heard the defaming of many, Terror on every side: While they took counsel together against me, They devised to take away my life.

¹³Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist.

¹⁴But I trusted in thee, O Jehovah: I said, Thou art my God.

¹⁴Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.

¹⁵My times are in thy hand: Deliver me from the hand of mine enemies, and from them that persecute me.

¹⁵Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: 'Sina oled mu Jumal!'

¹⁶Make thy face to shine upon thy servant: Save me in thy lovingkindness.

¹⁶Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!

¹⁷Let me not be put to shame, O Jehovah; for I have called upon thee: Let the wicked be put to shame, let them be silent in Sheol.

¹⁷Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!

¹⁸Let the lying lips be dumb, Which speak against the righteous insolently, With pride and contempt.

¹⁸Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!

¹⁹Oh how great is thy goodness, Which thou hast laid up for them that fear thee, Which thou hast wrought for them that take refuge in thee, Before the sons of men!

¹⁹Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!

²⁰In the covert of thy presence wilt thou hide them from the plottings of man: Thou wilt keep them secretly in a pavilion from the strife of tongues.

²⁰Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.

²¹Blessed be Jehovah; For he hath showed me his marvellous lovingkindness in a strong city.

²¹Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.

²²As for me, I said in my haste, I am cut off from before thine eyes: Nevertheless thou heardest the voice of my supplications When I cried unto thee.

²²Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!

²³Oh love Jehovah, all ye his saints: Jehovah preserveth the faithful, And plentifully rewardeth him that dealeth proudly.

²³Mina ütlesin oma hädas: 'Ma olen ära lõigatud su silma eest!' Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.

²⁴Be strong, and let your heart take courage, All ye that hope in Jehovah.

²⁴Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.

²⁵Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!