¹A Psalm of Asaph. The Mighty One, God, Jehovah, hath spoken, And called the earth from the rising of the sun unto the going down thereof.

¹Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.

²Out of Zion, the perfection of beauty, God hath shined forth.

²Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.

³Our God cometh, and doth not keep silence: A fire devoureth before him, And it is very tempestuous round about him.

³Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.

⁴He calleth to the heavens above, And to the earth, that he may judge his people:

⁴Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.

⁵Gather my saints together unto me, Those that have made a covenant with me by sacrifice.

⁵'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'

⁶And the heavens shall declare his righteousness; For God is judge himself. Selah

⁶Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.

⁷Hear, O my people, and I will speak; O Israel, and I will testify unto thee: I am God, [even] thy God.

⁷'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!

⁸I will not reprove thee for thy sacrifices; And thy burnt-offerings are continually before me.

⁸Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.

⁹I will take no bullock out of thy house, Nor he-goats out of thy folds.

⁹Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.

¹⁰For every beast of the forest is mine, And the cattle upon a thousand hills.

¹⁰Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.

¹¹I know all the birds of the mountains; And the wild beasts of the field are mine.

¹¹Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.

¹²If I were hungry, I would not tell thee; For the world is mine, and the fulness thereof.

¹²Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.

¹³Will I eat the flesh of bulls, Or drink the blood of goats?

¹³Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?

¹⁴Offer unto God the sacrifice of thanksgiving; And pay thy vows unto the Most High:

¹⁴Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!

¹⁵And call upon me in the day of trouble; I will deliver thee, and thou shalt glorify me.

¹⁵Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'

¹⁶But unto the wicked God saith, What hast thou to do to declare my statutes, And that thou hast taken my covenant in thy mouth,

¹⁶Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?

¹⁷Seeing thou hatest instruction, And castest my words behind thee?

¹⁷Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.

¹⁸When thou sawest a thief, thou consentedst with him, And hast been partaker with adulterers.

¹⁸Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.

¹⁹Thou givest thy mouth to evil, And thy tongue frameth deceit.

¹⁹Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.

²⁰Thou sittest and speakest against thy brother; Thou slanderest thine own mother's son.

²⁰Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.

²¹These things hast thou done, and I kept silence; Thou thoughtest that I was altogether such a one as thyself: [But] I will reprove thee, and set [them] in order before thine eyes.

²¹Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'

²²Now consider this, ye that forget God, Lest I tear you in pieces, and there be none to deliver:

²²Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!

²³Whoso offereth the sacrifice of thanksgiving glorifieth me; And to him that ordereth his way [aright] Will I show the salvation of God.

²³Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!