¹Job nastavi svoju besjedu i reče:

¹Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:

²"Živoga mi Boga što mi pravdu krati i Svesilnog koji dušu mi zagorča:

²'Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge;

³sve dok duha moga bude još u meni, dok mi dah Božji u nosnicama bude,

³niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,

⁴usne moje neće izustiti zloću niti će laž kakva doći na moj jezik.

⁴ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust.

⁵Daleko od mene da vam dadem pravo, nedužnost svoju do zadnjeg daha branim.

⁵Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest.

⁶Pravde svoje ja se držim, ne puštam je; zbog mojih me dana srce korit' neće.

⁶Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.

⁷Neka mi dušmana kob opakog snađe, a mog protivnika udes bezbožnikov!

⁷Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsekui kurjategijal!

⁸Čemu se nadati može kad vapije i kada uzdiže k Bogu dušu svoju?

⁸Sest mis lootus on jumalatul, kui Jumal ta ära lõikab, kui ta tema hinge nõuab?

⁹Hoće li čuti Bog njegove krikove kada se na njega obori nevolja?

⁹Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui talle kitsas kätte tuleb?

¹⁰Zar će se radovat' on u Svesilnome, zar će Boga svakog časa zazivati?

¹⁰Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta hüüab Jumalat appi igal ajal?

¹¹Ali Božju ruku ja ću vam pokazat' i neću vam sakrit namjere Svesilnog.

¹¹Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga.

¹²Eto, sve ste sami mogli to vidjeti, što se onda u ispraznosti gubite?"

¹²Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis lobisete tühja?

¹³"Ovu sudbu Bog dosuđuje opakom, ovo baštini silnik od Svemogućeg.

¹³See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:

¹⁴Ima li sinova mnogo, mač ih čeka, a porod mu neće imat' dosta kruha.

¹⁴kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglastel ei ole küllalt leiba.

¹⁵Smrt će sahranit' preživjele njegove i udovice ih oplakivat neće.

¹⁵Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta.

¹⁶Ako i srebra k'o praha nagomila, ako i nakupi haljina k'o blata,

¹⁶Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,

¹⁷nek' ih skuplja, odjenut će ih pravednik, ljudi će nedužni podijeliti srebro.

¹⁷siis varugu; aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda.

¹⁸Od paučine je kuću sagradio, kolibicu kakvu sebi diže čuvar:

¹⁸Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, hüti sarnaselt, mille vahimees teeb.

¹⁹bogat je legao, al' po posljednji put; kad oči otvori, ničeg više nema.

¹⁹Rikas on ta magama heites, kuid mitte kauem; kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi.

²⁰Usred bijela dana strava ga spopada, noću ga oluja zgrabi i odnese.

²⁰Suur hirm saab ta kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris ta kaasa.

²¹Istočni ga vjetar digne i odvuče, daleko ga baca od njegova mjesta.

²¹Idatuul tõstab ta üles ja ta läheb - see pühib ta ära tema asupaigast.

²²Bez milosti njime vitla on posvuda, dok mu ovaj kuša umaći iz ruke.

²²Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest.

²³Rukama plješću nad njegovom propašću i zvižde na njega kamo god došao.

²³Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele.