¹Sa svojim očima savez sam sklopio da pogledat neću nijednu djevicu.

¹Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?

²A što mi je Bog odozgo dosudio, kakva mi je baština od Svesilnoga?

²Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?

³TÓa nije li nesreća za opakoga, a nevolja za one koji zlo čine?

³Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?

⁴Ne proniče li on sve moje putove, ne prebraja li on sve moje korake?

⁴Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?

⁵Zar sam ikad u društvu laži hodio, zar mi je noga k prijevari hitjela?

⁵Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,

⁶Nek' me na ispravnoj mjeri Bog izmjeri pa će uvidjeti neporočnost moju!

⁶vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!

⁷Ako mi je korak s puta kad zašao, ako mi se srce za okom povelo, ako mi je ljaga ruke okaljala,

⁷Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,

⁸neka drugi jede što sam posijao, neka sve moje iskorijene izdanke!

⁸siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!

⁹Ako mi zavede srce žena neka, ako za vratima svog bližnjeg kad vrebah,

⁹Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,

¹⁰neka moja žena drugom mlin okreće, neka s drugim svoju podijeli postelju!

¹⁰siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!

¹¹Djelo bestidno time bih počinio, zločin kojem pravda treba da presudi,

¹¹Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,

¹²užego vatru što žeže do Propasti i što bi svu moju sažgala ljetinu.

¹²tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.

¹³Ako kada prezreh pravo sluge svoga il' služavke, sa mnom kad su se parbili,

¹³Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,

¹⁴što ću učiniti kada Bog ustane? Što ću odvratit' kad račun zatraži?

¹⁴mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?

¹⁵Zar nas oba on ne stvori u utrobi i jednako sazda u krilu majčinu?

¹⁵Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?

¹⁶Ogluših li se na molbe siromaha ili rasplakah oči udovičine?

¹⁶Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?

¹⁷Jesam li kada sam svoj jeo zalogaj a da ga nisam sa sirotom dijelio?

¹⁷Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?

¹⁸TÓa od mladosti k'o otac sam mu bio, vodio sam ga od krila materina!

¹⁸Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.

¹⁹Zar sam beskućnika vidio bez odjeće ili siromaha kog bez pokrivača

¹⁹Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?

²⁰a da mu bedra ne blagosloviše mene kad se runom mojih ovaca ogrija?

²⁰Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?

²¹Ako sam ruku na nevina podigao znajuć' da mi je na vratima branitelj,

²¹Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,

²²nek' se rame moje od pleća odvali i neka mi ruka od lakta otpadne!

²²siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!

²³Jer strahote Božje na mene bi pale, njegovu ne bih odolio veličanstvu.

²³Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.

²⁴Zar sam u zlato pouzdanje stavio i rekao zlatu: 'Sigurnosti moja!'

²⁴Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?

²⁵Zar sam se veliku blagu radovao, bogatstvima koja su mi stekle ruke?

²⁵Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?

²⁶Zar se, gledajući sunce kako blista i kako mjesec sjajni nebom putuje,

²⁶Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,

²⁷moje srce dalo potajno zavesti da bih rukom njima poljubac poslao?

²⁷kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,

²⁸Grijeh bi to bio što za sudom vapije, jer Boga višnjega bih se odrekao.

²⁸siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.

²⁹Zar se obradovah nevolji dušmana i likovah kad ga je zlo zadesilo,

²⁹Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?

³⁰ja koji ne dadoh griješiti jeziku, proklinjući ga i želeći da umre?

³⁰Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.

³¹Ne govorahu li ljudi mog šatora: 'TÓa koga nije on mesom nasitio'?

³¹Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'

³²Nikad nije stranac vani noćivao, putniku sam svoja otvarao vrata.

³²Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.

³³Zar sam grijehe svoje ljudima tajio, zar sam u grudima skrivao krivicu

³³Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,

³⁴jer sam se plašio govorkanja mnoštva i strahovao od prezira plemenskog te sam mučao ne prelazeć' svoga praga?

³⁴sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?

³⁵O, kad bi koga bilo da mene sasluša! Posljednju sam svoju riječ ja izrekao: na Svesilnom je sad da mi odgovori! Nek' mi optužnicu napiše protivnik,

³⁵Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!

³⁶i ja ću je nosit' na svome ramenu, čelo ću njome k'o krunom uresit'.

³⁶Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.

³⁷Dat ću mu račun o svojim koracima i poput kneza pred njega ću stupiti."

³⁷Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.

³⁸Ako je na me zemlja moja vikala, ako su s njom brazde njezine plakale;

³⁸Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,

³⁹ako sam plodove jeo ne plativši i ako sam joj ojadio ratare,

³⁹et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,

⁴⁰[40a] neka mjesto žita po njoj niče korov, a mjesto ječma nek' posvud kukolj raste! [40b] Konac riječi Jobovih.

⁴⁰siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.