¹Elihu nastavi svoju besjedu i reče:

¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

²"I vi, mudraci, čujte što ću reći, vi, ljudi umni, poslušajte mene,

²'Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!

³jer uši nam prosuđuju besjede isto kao što nepce hranu kuša.

³Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga.

⁴Zajedno ispitajmo što je pravo i razmislimo skupa što je dobro.

⁴Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!

⁵Job je utvrdio: 'Ja sam pravedan, ali Bog meni pravdu uskraćuje.

⁵Sest Iiob on öelnud: 'Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse.

⁶U pravu sam, a lašcem prave mene, nasmrt prostrijeljen, a bez krivnje svoje!'

⁶Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks. Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.'

⁷Zar gdje čovjeka ima poput Joba koji porugu pije kao vodu,

⁷Kas on Iiobi sarnast meest, kes pilget joob nagu vett,

⁸sa zlikovcima koji skupa hodi i s opakima isti dijeli put?

⁸kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib koos õelate inimestega?

⁹On tvrdi: 'Kakva korist je čovjeku od tog što Bogu ugoditi želi?'

⁹Sest tema ütleb: 'Ei ole inimesel sellest kasu, et tal on sõprus Jumalaga!'

¹⁰Stoga me čujte, vi ljudi pametni! Od Boga zlo je veoma daleko i nepravednost od Svemogućega,

¹⁰Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.

¹¹te on čovjeku plaća po djelima, daje svakom po njegovu vladanju.

¹¹Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.

¹²Odista, Bog zla nikada ne čini, niti Svesilni kad izvrće pravo.

¹²Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.

¹³TÓa tko je njemu povjerio zemlju i vasioni svijet tko je stvorio?

¹³Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?

¹⁴Kad bi on dah svoj u se povukao, kad bi čitav svoj duh k sebi vratio,

¹⁴Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,

¹⁵sva bića bi odjednom izdahnula i u prah bi se pretvorio čovjek.

¹⁵siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks.

¹⁶Ako razuma imaš, slušaj ovo, prikloni uho glasu riječi mojih.

¹⁶Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!

¹⁷Može li vladat' koji mrzi pravo? Najpravednijeg hoćeš li osudit'? -

¹⁷Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,

¹⁸Onog koji kaže kralju: 'Nitkove!' a odličniku govori: 'Zlikovče!'

¹⁸kes ütleb kuningale: 'Kõlvatu!', vürstidele: 'Õel!',

¹⁹Koji nije spram knezovima pristran i jednak mu je ubog i mogućnik, jer oni su djelo ruku njegovih?

¹⁹kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?

²⁰Zaglave za tren, usred gluhe noći: komešaju se narodi, prolaze; ni od čije ruke moćni padaju.

²⁰Nad surevad äkitselt keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja ilma käetagi võetakse ära vägev.

²¹Jer, on nadzire pute čovjekove, pazi nad svakim njegovim korakom.

²¹Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme.

²²Nema toga mraka niti crne tmine gdje bi se mogli zlikovci sakriti.

²²Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.

²³Bog nikome unaprijed ne kaže kada će na sud pred njega stupiti.

²³Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:

²⁴Bez saslušanja on satire jake i stavlja druge na njihovo mjesto.

²⁴ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele.

²⁵TÓa odveć dobro poznaje im djela! Sred noći on ih obara i gazi.

²⁵Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.

²⁶Ćuškom ih bije zbog zloće njihove na mjestu gdje ih svi vidjeti mogu.

²⁶Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,

²⁷Jer prestadoše za njime hoditi, zanemariše putove njegove

²⁷sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest.

²⁸goneć uboge da vape do njega i potlačene da k njemu leleču.

²⁸Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.

²⁹Al' miruje li, tko da njega gane? Zastre li lice, tko ga vidjet' može?

²⁹Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle

³⁰Nad pucima bdi k'o i nad čovjekom da ne zavlada tko narod zavodi.

³⁰paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese rahva võrgutajate seast.

³¹Kada bezbožnik Bogu svome kaže: 'Zavedoše me, više griješit neću.

³¹Kui keegi ütleb Jumalale: 'Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;

³²Ne uviđam li, ti me sad pouči, i ako sam kad nepravdu činio, ubuduće ja činiti je neću!'

³²mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle, ja kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!',

³³Misliš da Bog mora njega kazniti, dok ti zamisli njegove prezireš? Al' kada ti odlučuješ, a ne ja, mudrost nam svoju istresi dÓe sada!

³³kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!

³⁴Svi ljudi umni sa mnom će se složit' i svatko razuman koji čuje mene:

³⁴Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:

³⁵Nepromišljeno Job je govorio, u riječima mu neima mudrosti.

³⁵'Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad.'

³⁶Stoga, nek' se Job dokraja iskuša, jer odgovara poput zlikovaca;

³⁶Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!

³⁷a svom grijehu još pobunu domeće, među nama on plješće dlanovima i hule svoje na Boga gomila."

³⁷Sest ta lisab oma patule üleastumise, peksab meie keskel keelt ja räägib palju Jumala vastu.'