¹Znaš li kako se legu divokoze? Vidje li kako se mlade košute?

¹Kas sa tead kaljukitsede poegimisaega, kas valvad hirvede sünnitust?

²Izbroji li koliko nose mjeseci, znaš li u koje doba se omlade?

²Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad,

³Sagnuvši se, polegu lanad svoju i breme usred pustinje odlažu,

³kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?

⁴a kad im porod ojača, poraste, ostave ga i ne vraćaju mu se.

⁴Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juurde.

⁵Tko dade divljem magarcu slobodu i tko to oglav skinu njemu s glave?

⁵Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,

⁶U zavičaj mu dadoh ja pustinju i polja slana da ondje živuje.

⁶kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrbe?

⁷Buci gradova on se podruguje i ne sluša goničevih povika.

⁷Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule.

⁸Luta brdima, svojim pašnjacima, u potrazi za zeleni svakakvom.

⁸Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on.

⁹Možeš li slugom učinit' bivola, zadržat' ga noć jednu za jaslama?

⁹Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juurde?

¹⁰Možeš li njega za brazdu prikovat' da ralo vuče po docima tvojim?

¹⁰Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?

¹¹Možeš li se osloniti na njega jer je njegova snaga prevelika i prepustit' mu težak svoj posao?

¹¹Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?

¹²Misliš li tebi da će se vratiti i na gumno ti dotjerati žito?

¹²Kas sa usud, et ta toob tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?

¹³Krilima svojim noj trepće radosno, iako krila oskudnih i perja.

¹³Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad?

¹⁴On svoja jaja na zemlji ostavlja, povjerava ih pijesku da ih grije,

¹⁴Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,

¹⁵ne mareć' što ih zgazit' može noga ili nekakva divlja zvijer zgnječiti.

¹⁵unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata.

¹⁶S nojićima k'o s tuđima postupa; što mu je trud zaludu, on ne mari.

¹⁶Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu.

¹⁷Jer Bog je njega lišio pameti, nije mu dao nikakva razbora.

¹⁷Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust.

¹⁸Ali kada na let krila raširi, tada se ruga konju i konjaniku.

¹⁸Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku.

¹⁹Zar si ti konja obdario snagom zar si mu ti vrat grivom ukrasio?

¹⁹Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?

²⁰Zar ti činiš da skače k'o skakavac, da u strah svakog nagoni hrzanjem?

²⁰Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskamine on kohutav.

²¹Kopitom zemlju veselo raskapa, neustrašivo srlja na oružje.

²¹Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu.

²²Strahu se ruga, ničeg se ne boji, ni pred mačem uzmaknuti neće.

²²Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest.

²³Na sapima mu zvekeće tobolac, koplje sijeva i ubojna sulica.

²³Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda.

²⁴Bijesan i nestrpljiv guta prostore; kad rog zasvira, tko će ga zadržat':

²⁴Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab.

²⁵na svaki zvuk roga on zarže: Ha! Izdaleka on ljuti boj već njuši, viku bojnu i poklič vojskovođa.

²⁵Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.

²⁶Zar po promislu tvojem lijeće soko i prema jugu krila svoja širi?

²⁶Kas sinu mõistuse abil lendab kull kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?

²⁷Zar se na nalog tvoj diže orao i vrh timora gnijezdo sebi vije?

²⁷Kas sinu käsul kerkib kotkas kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?

²⁸Na litici on stanuje i noćÄi, na grebenima vrleti visokih.

²⁸Ta elab ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas.

²⁹Odatle na plijen netremice vreba, oči njegove vide nadaleko.

²⁹Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele.

³⁰Krvlju se hrane njegovi orlići; gdje je ubijenih, tamo je i on."

³⁰Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi.'