1Ne zavidi opakim ljudima niti želi da budeš s njima.
1Ära kadesta kurje inimesi ja ära ihalda olla nende juures,
2Jer im srce smišlja nasilje i usne govore o nedjelu.
2sest nende süda kavatseb vägivalda ja nende huuled räägivad paha!
3Mudrošću se zida kuća i razborom utvrđuje,
3Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse,
4i po znanju se pune klijeti svakim blagom dragocjenim i ljupkim.
4tunnetusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga.
5Bolji je mudar od jakoga i čovjek razuman od silne ljudine.
5Tark mees on tugev ja teadja mees tugevdab oma jõudu.
6Jer s promišljanjem se ide u boj i pobjeda je u mnoštvu savjetnika.
6Sest targal juhtimisel sa võid pidada sõda, ja võit on seal, kus on rohkesti nõuandjaid.
7Previsoka je bezumnomu mudrost: zato na sudu ne otvara usta svojih!
7Tarkus on rumalale kõrge - ta ei tee väravas oma suud lahti.
8Tko smišlja zlo zove se učitelj podmukli.
8Kes kavatseb kurja, seda hüütakse salasepitsejaks.
9Ludost samo grijeh snuje, i podrugljivac je mrzak ljudima.
9Meeletu tegu on patt ja pilkaja on inimeste meelest jäle.
10Kloneš li u dan bijede, bijedna je tvoja snaga.
10Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene.
11Izbavi one koje vode u smrt; i spasavaj one koji posrćući idu na stratište.
11Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele!
12Ako kažeš: "Nismo za to znali", ne razumije li onaj koji ispituje srca? I ne znade li onaj koji ti čuva dušu? I ne plaća li on svakomu po njegovim djelima?
12Kui sa ütled: 'Vaata, me ei teadnud seda', kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda.
13Jedi med, sine moj, jer je dobar, i saće je slatko nepcu tvome.
13Söö, mu poeg, mett, sest see on hea, ja kärjemesi on su suulaele magus!
14Takva je, znaj, i mudrost tvojoj duši: ako je nađeš, našao si budućnost i nada tvoja neće propasti.
14Tea, et nõnda on ka tarkus su hingele: kui sa selle leiad, siis on sul tulevik ja su lootus ei kao!
15Ne postavljaj, opaki, zasjede stanu pravednikovu, ne čini nasilja boravištu njegovu;
15Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika!
16jer padne li pravednik i sedam puta, on ustaje, a opaki propadaju u nesreći.
16Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.
17Ne veseli se kad padne neprijatelj tvoj i ne kliči srcem kada on posrće,
17Ära tunne rõõmu oma vihamehe langusest ja ärgu hõisaku su süda, kui ta komistab,
18da ne bi vidio Jahve i za zlo uzeo i obratio srdžbu svoju od njega.
18et see ei oleks paha Issanda silmis, kui ta seda näeb, ja et ta ei pööraks oma viha tema pealt!
19Nemoj se srditi zbog zločinaca, nemoj zavidjeti opakima,
19Ära ärritu kurjade pärast, ära kadesta õelaid,
20jer zao čovjek nema budućnosti, svjetiljka opakih gasi se.
20sest kurjal ei ole tulevikku, õelate lamp kustub!
21Boj se Jahve, sine moj, i kralja: i ne buni se ni protiv jednoga ni protiv drugoga.
21Mu poeg, karda Issandat ja kuningat, ära seltsi mässajatega, nendega, kes mõtlevad teisiti!
22Jer iznenada provaljuje nesreća njihova i tko zna kad će doći propast njihova.
22Sest äkitselt kerkib nendelt hukatus ja kes teab nende mõlema õnnetust?
23I ovo je od mudraca: Ne valja biti pristran na sudu.
23Needki on tarkade sõnad: Erapoolikus kohtus ei ole hea.
24Tko opakomu veli: "Pravedan si", proklinju ga narodi i kunu puci;
24Kes ütleb õelale: 'Sa oled õige', seda neavad inimesed, sajatavad rahvahulgad;
25a oni koji ga ukore nalaze zadovoljstvo, i na njih dolazi blagoslov sreće.
25aga neil, kes noomivad, käib käsi hästi ning neile tuleb õnn ja õnnistus.
26U usta ljubi tko odgovara pošteno.
26Õige vastus on otsekui suudlus huultele.
27Svrši svoj posao vani i uredi svoje polje, potom i kuću svoju zidaj.
27Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda!
28Ne svjedoči lažno na bližnjega svoga: zar ćeš varati usnama svojim?
28Ära ole põhjuseta tunnistajaks oma ligimese vastu, või tahad sa ometi petta oma huultega?
29Ne reci: "Kako je on meni učinio, tako ću i ja njemu; platit ću tom čovjeku po djelu njegovu!"
29Ära ütle: 'Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale, ma tasun mehele ta tegu mööda.'
30Prolazio sam mimo polje nekog lijenčine i mimo vinograd nekog luđaka,
30Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest,
31i gle, sve bijaše zaraslo u koprive, i sve pokrio čkalj, i kamena ograda porušena.
31ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu, selle pinda katsid nõgesed ja kiviaed oli maha kistud.
32Vidjeh to i pohranih u srcu, promotrih i uzeh pouku:
32Kui ma seda nägin, siis panin südamesse, vaatasin ja võtsin õpetust:
33"Još malo odspavaj, još malo odrijemaj, još malo podvij ruke za počinak,
33veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
34i doći će tvoje siromaštvo kao skitač i oskudica kao oružanik!"
34siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.