¹Riječi Agura, sina Jakeova, iz Mase; proročanstvo njegovo za Itiela, za Itiela i Ukala.

¹Massalase Aguri, Jake poja sõnad; nõnda ütleb see mees Iitielile, Iitielile ja Uukalile:

²Da, preglup sam da bih bio čovjek i nemam razbora čovječjeg.

²'Kui ma olen ka rumalam meestest ja mul ei ole inimmõistust

³Ne stekoh mudrosti i ne poznajem znanosti svetih!

³ja ma ei ole õppinud tarkust, aga pühade teadmist ma tean.

⁴Tko uzađe na nebo i siđe? Tko uhvati vjetar u šake svoje? Tko sabra vode u plašt svoj? Tko postavi krajeve zemaljske? Kako se zove i kako mu se zove sin? Znaš li?

⁴Kes on läinud taevasse ja on sealt alla tulnud? Kes on kogunud tuule oma pihkudesse? Kes on mähkinud vee vaibasse? Kes on paigale pannud kõik maaääred? Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi? Küllap sa tead!

⁵Svaka je Božja riječ prokušana, štit onima koji se u nj uzdaju.

⁵Jumala iga sõna on selge, tema on kilbiks neile, kes otsivad kaitset temalt.

⁶Ne dodaji ništa njegovim riječima, da te ne prekori i ne smatra lažljivim.

⁶Ära lisa midagi tema sõnadele, et ta ei võtaks sind vastutusele ja sina ei jääks valelikuks!

⁷Za dvoje te molim, ne uskrati mi, dok ne umrem:

⁷Kaht asja ma palun sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren:

⁸udalji od mene licemjernu i lažnu riječ; ne daj mi siromaštva ni bogatstva: hrani me kruhom mojim dostatnim;

⁸pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga,

⁹inače bih, presitivši se, zatajio tebe i rekao: "Tko je Jahve?" Ili bih, osiromašivši, krao i oskvrnio ime Boga svojega.

⁹et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: 'Kes on Issand?' või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu.

¹⁰Ne klevetaj sluge gospodaru njegovu, jer bi te mogao kleti i ti morao okajati.

¹⁰Ära laima sulast ta isandale, et ta ei kiruks sind ja sina ei jääks süüdlaseks!

¹¹Ima izrod koji kune oca svoga i ne blagoslivlje majke svoje!

¹¹On neid, kes neavad oma isa ega õnnista oma ema.

¹²Izrod koji za se misli da je čist, a od kala svojeg nije opran!

¹²On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.

¹³Izrod uznositih očiju koji visoko diže svoje trepavice!

¹³On neid - ah, kui ülbed on nende silmad ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud.

¹⁴Izrod komu su zubi mačevi i očnjaci noževi da proždiru nesretnike na zemlji i siromahe među ljudima!

¹⁴On neid, kelle hambad on mõõgad ja lõualuud noad, et süüa viletsaid maalt ja vaeseid inimeste hulgast.

¹⁵Pijavica ima dvije kćeri: "Daj! Daj!" Postoje tri stvari nezasitne i četiri koje ne kažu: "Dosta!"

¹⁵Verekaanil on kaks tütart: 'Anna! Anna!' Kolm asja on, mis ei saa täis, neli, mis ei ütle: 'Küllalt!':

¹⁶Carstvo smrti, jalova utroba, zemlja nikad gasna vode i vatra koja nikad ne kaže: "Dosta!"

¹⁶surmavald, viljatu üsk, maa, mis ei saa küllaldaselt vett, ja tuli, mis iialgi ei ütle: 'Aitab!'

¹⁷Oko koje se ruga ocu i odriče posluh majci iskljuvat će potočni gavrani i izjesti mladi orlovi.

¹⁷Silma, mis irvitab isa ja põlgab ema sõna kuulamist, peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima ja kotka pojad sööma.

¹⁸Troje mi je nedokučivo, a četvrto ne razumijem:

¹⁸Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista:

¹⁹put orlov po nebu, put zmijin po stijeni, put lađin posred mora i put muškarčev djevojci.

¹⁹kotka tee taeva all, mao tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde.

²⁰Takav je put preljubnice: najede se, obriše usta i veli: "Nisam sagriješila."

²⁰Niisugune on abielurikkuja naise tee: ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb: 'Ma pole kurja teinud!'

²¹Od troga se zemlja ljulja, a četvrtoga ne može podnijeti:

²¹Kolme asja all väriseb maa, jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:

²²od roba kad postane kralj i kad se prostak kruha nasiti,

²²sulase all, kui ta saab kuningaks, ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,

²³od puštenice kad se uda i sluškinje kad istisne svoju gospodaricu.

²³vihatud naise all, kui ta saab mehele, ja teenija all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda.

²⁴Četvero je maleno na zemlji, ali mudrije od mudraca:

²⁴Need neli on küll kõige pisemad maa peal, aga ometi on nad targemad kui targad:

²⁵mravi, nejaki stvorovi, koji sebi ljeti spremaju hranu;

²⁵sipelgad on väeti hulk, ometi valmistavad nad suvel oma leiva;

²⁶jazavci, stvorovi bez moći, što u stijeni grade sebi stan;

²⁶kaljumägrad on jõuetu hulk, ometi teevad nad oma kodud kaljusse;

²⁷skakavci, koji nemaju kralja, a svi idu u poretku;

²⁷rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja;

²⁸gušter, što se rukama hvata, a prodire u kraljevske palače.

²⁸sisalikku võib püüda kätega, ometi leidub teda kuninga paleedes.

²⁹Troje ima lijep korak, a četvero lijepo hodi:

²⁹Neid on kolm, kelle astumine on rühikas, jah, neljal on rühikas käik:

³⁰lav, junak među zvijerima, koji ni pred kim ne uzmiče;

³⁰lõvi, kangelane loomade seas, kes ei tagane kellegi eest;

³¹pijetao što se odvažno šeće među kokošima; jarac koji vodi stado; i kralj sa svojom vojskom.

³¹uhkeldav kukk või sikk, ja kuningas, kes sammub oma rahva ees.

³²Ako si ludovao oholeći se ili to svjesno činio, stavi ruku na usta.

³²Kui sa oled hoobeldes rumal olnud, siis mõtle järele, käsi suu peal!

³³Kad se mlijeko metÄe, izlazi maslac; kad se nos pritisne, poteče krv; kad se srdžba potisne, dobiva se spor.

³³Sest piima kirnumisest saab võid, nina nuuskamisest tuleb verd ja viha õhutamisest puhkeb riid.'