1Davidov. Blagoslivljaj Jahvu, dušo moja, i sve što je u meni, sveto ime njegovo!
1Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2Blagoslivljaj Jahvu, dušo moja, i ne zaboravi dobročinstva njegova:
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3on ti otpušta sve grijehe tvoje, on iscjeljuje sve slabosti tvoje;
3Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4on ti od propasti čuva život, kruni te dobrotom i ljubavlju;
4Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5život ti ispunja dobrima, k'o orlu ti se mladost obnavlja.
5Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
6Jahve čini pravedna djela i potlačenima vraća pravicu,
6Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
7Mojsiju objavi putove svoje, sinovima Izraelovim djela svoja.
7Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
8Milosrdan i milostiv je Jahve, spor na srdžbu i vrlo dobrostiv.
8Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9Jarostan nije za vječna vremena niti dovijeka plamti srdžba njegova.
9Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10Ne postupa s nama po grijesima našim niti nam plaća po našim krivnjama.
10Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11Jer kako je nebo visoko nad zemljom, dobrota je njegova s onima koji ga se boje.
11Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12Kako je istok daleko od zapada, tako udaljuje od nas bezakonja naša.
12Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13Kako se otac smiluje dječici, tako se Jahve smiluje onima što ga se boje.
13Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14Jer dobro zna kako smo sazdani, spominje se da smo prašina.
14Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15Dani su čovjekovi kao sijeno, cvate k'o cvijetak na njivi;
15Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16jedva ga dotakne vjetar, i već ga nema, ne pamti ga više ni mjesto njegovo.
16kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17Al' ljubav Jahvina vječna je nad onima što ga se boje i njegova pravda nad sinovima sinova,
17Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18nad onima što njegov Savez čuvaju i pamte mu zapovijedi da ih izvrše.
18neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
19Jahve u nebu postavi prijestolje svoje, i kraljevska vlast svemir mu obuhvaća.
19Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
20Blagoslivljajte Jahvu, svi anđeli njegovi, vi jaki u sili, što izvršujete naredbe njegove, poslušni riječi njegovoj!
20Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21Blagoslivljajte Jahvu, sve vojske njegove, sluge njegove koje činite volju njegovu!
21Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22Blagoslivljajte Jahvu, sva djela njegova, na svakome mjestu vlasti njegove: blagoslivljaj Jahvu, dušo moja!
22Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!