1Hvalite Jahvu, prizivajte mu ime, navješćujte među narodima djela njegova!
1Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2Pjevajte mu, svirajte mu, pripovijedajte sva njegova čudesa!
2Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3Dičite se svetim imenom njegovim, neka se raduje srce onih što traže Jahvu!
3Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
4Tražite Jahvu i njegovu snagu, tražite svagda njegovo lice!
4Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5Sjetite se čudesa koja učini, njegovih čuda i sudova usta njegovih!
5Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
6Abrahamov rod sluga je njegov, sinovi Jakovljevi njegovi izabranici!
6te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7On je Jahve, Bog naš; po svoj su zemlji njegovi sudovi!
7Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
8On se uvijek sjeća svojega Saveza, riječi koju dade tisući naraštaja:
8Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
9Saveza koji sklopi s Abrahamom i zakletve svoje Izaku.
9lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
10Ustanovi je kao zakon Jakovu, Izraelu vječni Savez,
10Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
11govoreći: "Tebi ću dati kanaansku zemlju kao dio u baštinu vašu."
11Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',
12Kad ih još bješe malo na broju, vrlo malo, i kad bjehu pridošlice u njoj,
12kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13išli su od naroda do naroda, iz jednoga kraljevstva k drugom narodu,
13Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
14ali ne dopusti nikom da ih tlači, kažnjavaše zbog njih kraljeve:
14Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15"Ne dirajte u moje pomazanike, ne nanosite zla mojim prorocima!"
15'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'
16I on pozva glad na zemlju, sve zalihe uništi krušne.
16Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17Pred njima čovjeka posla: Josip u ropstvo bijaše prodan.
17Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18Sputaše uzama noge njegove, u gvožđe mu vrat staviše,
18Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19dok se ne ispuni proroštvo njegovo, Jahvina ga riječ potvrdi.
19kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20Kralj naredi da ga driješe, narÄodÄa poglavar oslobodi njega.
20Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21Za domaćina ga stavi kući svojoj, za nadstojnika sveg imanja svoga,
21Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22da velikaše njegove po volji uči i starce njegove mudrosti da vodi.
22nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
23Tad Izrael u Egipat uđe, Jakov došljak bješe u Kamovoj zemlji.
23Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
24Narod svoj umnoži veoma, učini ga jačim od dušmana.
24Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
25Okrenu im srce da zamrze narod njegov, da slugama njegovim opaki budu.
25Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
26Mojsija posla, slugu svoga, Arona, kog odabra.
26Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
27Činjahu među njima znake njegove i čudesa u Kamovoj zemlji.
27Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
28Posla tmine, i smrknu se, al' prkosiše oni riječima njegovim.
28Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
29U krv im vode prometnu i pobi ribe njihove.
29Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
30Zemljom im žabe provrvješe, prodriješe i u dvore kraljevske.
30Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
31Reče, i muha roj doletje i komarci u sve kraje njine.
31Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
32Mjesto kiše grÓad im dade, ognjene munje po njihovoj zemlji.
32Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
33Udari im lozu i smokve, polomi stabla u krajima njinim.
33Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
34Reče, i skakavci dođoše i bezbrojne gusjenice s njima.
34Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35U zemlji im proždriješe svu bilinu, proždriješe rod njihovih njiva.
35ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
36Pobi sve prvorođene u njihovoj zemlji, sve prvine snage njihove.
36Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
37Izvede ih sa srebrom i zlatom; u plemenima njinim bolesnih ne bješe.
37Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38Odlasku njihovu Egipat se obradova, jer ga od njih strah spopade.
38Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39Rasprostro je oblak kao pokrov i oganj da se obnoć sja.
39Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40Zamoliše, i dovede prepelice, nebeskim ih kruhom tad nahrani.
40Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41Hrid rascijepi, i provri voda, pustinjom poteče kao rijeka.
41Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42Tad se sjeti svete riječi svoje što je zada sluzi svome Abrahamu.
42Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43Puk svoj s klicanjem izvede i s veseljem izabrane svoje.
43Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44I dade im zemlje poganske, trud naroda baštiniše,
44Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45da čuvaju naredbe njegove i zakone da mu paze. Aleluja!
45et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!