1Aleluja! Hvalite Jahvu jer je dobar, jer je vječna ljubav njegova!
1Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Tko će izreć' djela moći Jahvine, tko li mu iskazat' sve pohvale?
2Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
3Blaženi što drže naredbe njegove i čine pravo u svako doba!
3Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
4Sjeti me se, Jahve, po dobroti prema svome puku, pohodi me spasenjem svojim
4Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
5da uživam sreću izabranih tvojih, da se radujem radosti naroda tvoga, da tvojom se baštinom ponosim.
5et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
6Zgriješismo kao oci naši, činismo bezakonje, bezbožno radismo.
6Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
7Oci naši u Egiptu, nehajni za čudesa tvoja, ne spominjahu se velike ljubavi tvoje, već na Svevišnjeg digoše se na Crvenom moru.
7Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
8Al' on ih izbavi rad' imena svoga da pokaže silu svoju.
8Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
9Zapovjedi Crvenome moru, i presahnu ono, provede ih izmed valÄa kao kroz pustinju.
9Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
10Iz ruku mrzitelja njih izbavi, oslobodi iz ruku dušmana.
10Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
11I prekriše vode neprijatelje njine, ne ostade nijednoga od njih.
11Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
12Vjerovahu riječima njegovim i hvale mu pjevahu.
12Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
13Zaboraviše brzo djela njegova, ne uzdaše se u volju njegovu.
13Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
14Pohlepi se daše u pustinji, iskušavahu Boga u samoći.
14Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
15I dade im što iskahu, al' u duše njine on groznicu posla.
15Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
16Zavidješe tada Mojsiju u taboru, Aronu, kog posveti Jahve.
16Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17Otvori se zemlja, Datana proždrije, Abiramovo pokri mnoštvo.
17Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18Oganj pade na sve mnoštvo njino i zlotvore plamen sažga.
18Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19Načiniše tele na Horebu, klanjahu se liku od zlata slivenu.
19Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20Zamijeniše Slavu svoju likom bika što proždire travu.
20Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21Zaboraviše Boga, koji ih izbavi u Egiptu znamenja čineći
21Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22i čudesa u Kamovoj zemlji i strahote na Crvenome moru.
22imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23Već namisli da ih satre, al' Mojsije, izabranik njegov, zauze se za njih da srdžbu mu odvrati, te ih ne uništi.
23Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24Prezreše oni zemlju željkovanu ne vjerujuć' njegovoj riječi.
24Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25Mrmljahu pod šatorima svojim, ne poslušaše glasa Jahvina.
25Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26Zakle se tada podignutom rukom: sve će ih pokosit' u pustinji,
26Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27potomstvo njino međ' narode razbacat', njih razasut' po zemljama.
27ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28Posvetiše se Baal Peoru i jedoše žrtve bogova mrtvih.
28Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29Razjariše ga nedjelima svojim, i on na njih pošast baci.
29ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30Al' se Pinhas diže, sud izvrši i pošasti nesta tada.
30Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31U zasluge to mu uđe u sva pokoljenja dovijeka.
31Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
32Razjariše ga opet kraj voda meripskih, i Mojsija zlo pogodi zbog njih,
32Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
33jer mu duh već ogorčiše, nesmotrenu riječ izusti.
33Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
34I ne istrijebiše naroda za koje im Jahve bješe naredio.
34Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
35S poganima miješahu se, naučiše djela njina.
35vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
36Štovahu likove njihove, koji im postaše zamka.
36Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
37Žrtvovahu sinove svoje i svoje kćeri zlodusima.
37Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
38Prolijevahu krv nevinu, krv sinova i kćeri svojih, koje žrtvovahu likovima kanaanskim. Zemlja bješe krvlju okaljana,
38ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
39djelima se svojim uprljaše, učiniše preljub svojim nedjelima.
39Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
40Na svoj narod Jahve srdžbom planu, zgadi mu se njegova baština.
40Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
41Predade ih u ruke pogana te vladahu njima mrzitelji njini.
41ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
42Mučili ih neprijatelji i tlačili rukom svojom.
42Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
43Prečesto ih izbavljaše, al' ga razjariše naumima svojim: pokošeni bjehu za bezakonja svoja.
43Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
44On pogleda opet na nevolju njinu kad njihove molitve začu
44Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
45i sjeti se svog Saveza s njima, sažali se na njih u velikom milosrđu svome.
45siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
46Učini da nađu milost u onih što ih bjehu zarobili.
46ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
47Spasi nas, Jahve, Bože naš, i saberi nas od bezbožnih naroda da slavimo tvoje sveto ime, da se tvojom slavom ponosimo.
47Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
48Blagoslovljen Jahve, Bog Izraelov, od vijeka dovijeka! I sav narod neka kaže: "Amen! Aleluja!"
48Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: 'Aamen! Halleluuja!'