1Hvalite Jahvu jer je dobar, jer je dovijeka ljubav njegova!
1Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Tako nek' reknu svi otkupljenici koje Jahve otkupi iz ruke dušmanske
2Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
3i koje skupi iz svih zemalja, s istoka i sa zapada, sa sjevera i s juga.
3ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
4Lutahu pustinjom, u samoći pustoj, puta ne nalazeć' do naseljena grada.
4Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
5Gladni su bili, žeđu izmoreni, duša je klonula u njima.
5Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
6Tada zavapiše Jahvi u svojoj tjeskobi, i on ih istrže iz svih nevolja.
6Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
7Pravim ih putem pÓovede da stignu ka gradu naseljenu.
7ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
8Neka hvale Jahvu za dobrotu njegovu, za čudesa njegova sinovima ljudskim!
8Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
9Jer gladnu dušu on nasiti, dušu izgladnjelu on napuni dobrima.
9et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
10U mraku sjeđahu i u tmini, sputani bijedom i gvožđima,
10Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
11jer su prkosili besjedama Božjim i prezreli naum Svevišnjega.
11sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
12Srce im stoga skrši patnjama: posrtahu, a ne bješe nikog da im pomogne.
12Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
13Tada zavapiše Jahvi u svojoj tjeskobi i on ih istrže iz svih nevolja.
13Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
14Izvede ih iz tmina i mraka, raskide okove njihove.
14Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.
15Neka hvale Jahvu za dobrotu njegovu, za čudesa njegova sinovima ljudskim!
15Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
16Jer razbi vrata mjedena i gvozdene polomi zasune.
16Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.
17Zbog svojih bezakonja bolovahu oni, ispaštajuć' svoje opačine:
17Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
18svako se jelo gadilo duši njihovoj, do vrata smrti oni dođoše.
18Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
19Tada zavapiše Jahvi u svojoj tjeskobi i on ih istrže iz svih nevolja.
19Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
20Riječ svoju posla da ih ozdravi i život im spasi od jame grobne.
20Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.
21Neka hvale Jahvu za dobrotu njegovu, za čudesa njegova sinovima ljudskim!
21Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
22Nek' prinose žrtve zahvalnice i kličući nek' djela njegova kazuju!
22ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
23Oni koji lađama zaploviše morem da po vodama silnim trguju:
23Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
24oni vidješe djela Jahvina, čudesa njegova na pučini.
24Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
25On reče i olujni se vjetar uzvitla što u visinu diže valove mora.
25Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
26Do neba se dizahu, u bezdan se spuštahu, u nevolji duša im ginula.
26Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.
27Teturahu i posrtahu kao pijani, sva ih je mudrost izdala.
27Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
28Tada zavapiše Jahvi u svojoj tjeskobi i on ih istrže iz svih nevolja.
28Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
29Smiri oluju u tih povjetarac, valovi morski umukoše.
29Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
30Obradovaše se tišini, u željenu luku on ih povede.
30Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.
31Neka hvale Jahvu za dobrotu njegovu, za čudesa njegova sinovima ljudskim!
31Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
32Neka ga uzvisuju u narodnom zboru, neka ga hvale u vijeću staraca!
32ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
33On pretvori rijeke u pustinju, a izvore vodene u žednu zemlju;
33Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,
34plodonosnu zemlju u slanu pustaru zbog zloće žitelja njezinih.
34viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.
35On obrati pustinju u jezero, a zemlju suhu u vodene izvore
35Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,
36i naseli ondje izgladnjele te podigoše grad gdje će živjeti.
36ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.
37Zasijaše njive, posadiše vinograde što im doniješe obilnu ljetinu.
37Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.
38I on ih blagoslovi te se namnožiše silno i stada im se ne smanjiše.
38Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.
39Prorijeđeni bjehu i prezreni pod teretom patnja i nevolja.
39Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.
40Onaj što izlijeva prezir na knezove pusti ih da po bespuću pustom lutaju.
40Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,
41Iz nevolje pÓodiže ubogog i obitelji k'o stada ÓumnožÄi.
41tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.
42Videć' to, čestiti neka se raduju, a zloća neka sebi usta začepi!
42Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.
43Tko je mudar nek' o svemu tom razmišlja i nek' uvidi dobrotu Jahvinu!
43Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!