¹Psalam. Asafov. Bog nad bogovima, Jahve, govori i zove zemlju od izlaza sunčeva do zalaza.

¹Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.

²Sa Siona predivnog Bog zablista:

²Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.

³Bog naš dolazi i ne šuti. Pred njim ide oganj što proždire, oko njega silna bjesni oluja.

³Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.

⁴On zove nebesa odozgo i zemlju da sudi narodu svojemu:

⁴Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.

⁵"Saberite mi sve pobožnike koji žrtvom Savez sa mnom sklopiše!"

⁵'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'

⁶Nebesa objavljuju pravednost njegovu: on je Bog sudac!

⁶Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.

⁷"Slušaj, narode moj, ja ću govoriti, o Izraele, svjedočit ću protiv tebe: ja, Bog - Bog tvoj!

⁷'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!

⁸Ne korim te zbog žrtava tvojih - paljenice su tvoje svagda preda mnom.

⁸Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.

⁹Neću od doma tvog' uzet junca, ni jaraca iz tvojih torova:

⁹Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.

¹⁰tÓa moje su sve životinje šumske, tisuće zvjeradi u gorama mojim.

¹⁰Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.

¹¹Znam sve ptice nebeske, moje je sve što se miče u poljima.

¹¹Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.

¹²Kad bih ogladnio, ne bih ti rekao, jer moja je zemlja i sve što je ispunja.

¹²Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.

¹³Zar da ja jedem meso bikova ili da pijem krv jaraca?

¹³Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?

¹⁴Prinesi Bogu žrtvu zahvalnu, ispuni Višnjemu zavjete svoje!

¹⁴Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!

¹⁵I zazovi me u dan tjeskobe: oslobodit ću te, a ti ćeš me slaviti."

¹⁵Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'

¹⁶A grešniku Bog progovara: "Što tumačiš naredbe moje, što mećeš u usta Savez moj?

¹⁶Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?

¹⁷Ti, komu stega ne prija, te riječi moje iza leđa bacaš?

¹⁷Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.

¹⁸Kad tata vidiš, s njime se bratimiš i družiš se s preljubnicima.

¹⁸Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.

¹⁹Svoja si usta predao pakosti, a jezik ti plete prijevare.

¹⁹Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.

²⁰U društvu na brata govoriš i kaljaš sina matere svoje.

²⁰Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.

²¹Sve si to činio, a ja da šutim? Zar misliš da sam ja tebi sličan? Pokarat ću te i stavit ću ti sve to pred oči."

²¹Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'

²²Shvatite ovo svi vi koji Boga zaboraviste, da vas ne pograbim i nitko vas spasiti neće.

²²Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!

²³Pravo me štuje onaj koji prinosi žrtvu zahvalnu: i onomu koji hodi stazama pravim - njemu ću pokazati spasenje svoje.

²³Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!