1Zborovođi. Po napjevu "Ne pogubi!" Davidov. Miktam. Kad je Šaul opkolio kuću da ubije Davida.
1Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Taaveti mõistulaul ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
2Izbavi me od dušmana, Bože moj, zaštiti me od mojih protivnika!
2Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
3Izbavi me od bezakonika, od krvoloka spasi me!
3Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
4Jer evo: dušu moju vrebaju, na me ustadoše silnici. Nema na meni krivnje, o Jahve, ni grijeha:
4Sest vaata, nad varitsevad mu hinge. Võimsad kipuvad mu kallale. Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!
5bez moje krivnje na me nasrću. Probudi se! Dođi mi u pomoć i pogledaj,
5Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad. Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6Jahve, Bože nad Vojskama, Bože Izraelov! Preni se, kazni sve pogane, podlacima nemoj se smilovati!
6Ja sina, Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
7Uvečer se vraćaju, reže poput pasa i trče po gradu.
7Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.
8Gle, kako bljuju ustima; kletve su im na usnama i govore: "Tko nas čuje?"
8Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: 'Kes seda kuuleb?'
9No, ti im se smiješ, o Jahve, i rugaš se poganima svima.
9Aga sina, Issand, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid.
10Jakosti moja, gledat ću na te, jer ti si, Bože, zaštita moja, Bog moj, milosrđe moje.
10Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik.
11Bog neka mi pohiti u susret, nek' me razveseli nad dušmanima mojim!
11Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
12Pobij ih, Bože, da mi narod ne zavode, zbuni i obori ih jakošću svojom, štite naš, Gospodine.
12Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13Grijeh je svaka riječ usta njihovih: nek se uhvate u svoju oholost, u kletve i laži što ih govore!
13Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!
14Istrijebi ih u gnjevu, istrijebi da nestanu, nek' se zna da Bog vlada u Jakovu i do nakraj zemlje!
14Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.
15Uvečer se vraćaju, reže poput pasa i trče po gradu.
15Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!
16Nek' lutaju okolo tražeći hranu; i kad se nasite, neka zavijaju.
16Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
17A ja ću opjevati silu tvoju i klicat ću jutrom milosrđu tvome, jer mi ti postade utočište i sklonište u dan nevolje.
17Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
18Jakosti moja, tebi ću pjevati, jer ti si, Bože, zaštita moja, Bog moj, milosrđe moje.
18Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!