1Zborovođi. Uz žičano glazbalo. U oktavi. Psalam. Davidov.
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida kaheksandal helil; Taaveti laul.
2Jahve, nemoj me karati u srdžbi svojoj, ne kažnjavaj me u svojoj jarosti!
2Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
3Smiluj mi se, Jahve, jer sam iznemog'o, Jahve, ozdravi me jer dršću kosti moje.
3Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud!
4Duboko mi je duša potresena, a ti, o Jahve - dokle ćeš?
4Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel?
5Vrati se, Jahve, dušu mi izbavi, spasi me rad svoje dobrote:
5Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast!
6jer među mrtvima tko te se sjeća, u Podzemlju tko ti hvale pjeva?
6Sest surmas ei meenutata sind. Kes surmavallas tänab sind?
7Iznemogoh od pusta jecanja, u noći postelju plačem zalijevam, suzama ležaj natapam.
7Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi.
8Od žalosti oko mi gasne i slabi, jer su mnogi neprijatelji moji.
8Mu silmad on vajunud auku meelekibedusest, nad on läinud vanaks kõigi mu vastaste pärast.
9Odstupite od mene, svi opaki, jer je Jahve plač moj čuo.
9Minge minust eemale kõik, kes teete nurjatust, sest Issand kuuleb mu nutuhäält!
10Čuo je Jahve molbu moju, Jahve je primio moju molitvu.
10Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve.
11Neka se postide i užasno zbune svi moji dušmani, i puni srama neka smjesta odstupe.
11Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad hirmsasti, nad pöörduvad tagasi ja järsku nad satuvad häbisse.