1Tužaljka. Davidova. Ispjeva je Jahvi zbog Kuša Benjaminovca.
1Taaveti palvelaul, mida ta laulis Issandale benjaminlase Kuusi sõnade puhul.
2O Jahve, Bože moj, tebi se utječem, od svih progonitelja spasi me, oslobodi,
2Issand, mu Jumal! Sinu juures ma otsin pelgupaika, päästa mind kõigist mu tagakiusajaist ja kisu mind ära nende käest,
3da mi dušu ne zgrabe kao lav što razdire, a nema tko da izbavi.
3et vaenlane ei rebiks mu hinge nagu lõvi ega murraks, ilma et oleks päästjat!
4Jahve, Bože moj, ako to učinih, ako je nepravda na rukama mojim,
4Issand, mu Jumal! Kui ma olen seda teinud, kui mu käte küljes on ülekohus,
5ako zlom uzvratih prijatelju, ili oplijenih nepravedna tužitelja:
5kui ma olen tasunud kurjaga sellele, kes minuga pidas rahu - ma olen ju tahtnud vabastada sedagi, kes põhjuseta mind taga kiusas -,
6neka mi dušmanin progoni dušu i zgrabi je, neka mi život u zemlju satre i jetru u prašinu baci.
6siis ajagu vaenlane taga mu hinge ja saagu see kätte, tallaku maha mu elu ja vajutagu mu au põrmu! Sela.
7Ustani, Jahve, u svom gnjevu, digni se na bijes tlačitelja mojih. Probudi se! Sud mi sazovi!
7Tõuse, Issand, oma vihas, astu üles mu rõhujate raevu vastu ja ärka mulle abiks, kes oled kohtu seadnud!
8Neka te okruži skupština narodna, nad njom sjedni visoko!
8Rahvahõimude hulk ümbritsegu sind, pöördu nende üle tagasi kõrgele!
9O Jahve, dosudi mi pravo po pravosti mojoj i po nevinosti koja je u meni.
9Issand mõistab kohut rahvastele. Mõista minule kohut, Issand, mu õigluse järgi ja mu veatust mööda!
10Dokrajči bezakonje zlotvora, pravedna podigni, pravedni Bože koji proničeš srca i bubrege.
10Lõppegu ometi õelate kurjus ja kinnita õiget; sest sina oled südamete ja neerude läbikatsuja, sina, õiglane Jumal!
11Meni je štit Bog koji spasava čestita srca.
11Mu kilp on Jumala käes; ta päästab need, kes on õiglased südamelt.
12Bog je pravedan sudac, on povazdan prijeti:
12Jumal on õiglane kohtumõistja ja Jumal, kes iga päev ähvardab.
13ako se ne obrate, mač će naoštriti, luk će svoj zapet' i pravo smjerit'.
13Kui keegi ei pöördu, siis ta ihub oma mõõga, tõmbab vinna oma ammu ja sihib sellega.
14Spremit će za njih smrtonosno oružje, strijele će svoje užariti.
14Siis ta seab enesele valmis oma surmarelva ja oma nooled teeb ta leekivaiks.
15Eto, zlotvor zače nepravdu, otrudnje pakošću i podlost rodi.
15Vaata, see on lapsevaevas nurjatusega ja rase vaevaga ning toob vale ilmale.
16Iskopa jamu i prodube; sam u jamu svoju pade!
16Ta on kaevanud augu, on selle õõnestanud, ja ta kukub iseenese tehtud kaevandisse.
17Pakost će njegova pasti njemu na glavu, njemu na tjeme okrenut se nasilje njegovo.
17Tema sünnitatud vaev tuleb tagasi ta oma pea peale, ja ta vägivald langeb ta pealaele.
18A ja ću hvaliti Jahvu zbog pravde njegove i pjevat ću imenu Jahve višnjega.
18Ma tänan Issandat ta õigluse eest ja laulan kiitust Issanda, Kõigekõrgema nimele.