1Zborovođi. Po napjevu "Tijesci". Asafov.
1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Aasafi laul.
2Kliknite Bogu, našoj jakosti, kličite Bogu Jakovljevu!
2Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus, hüüdke rõõmuga Jaakobi Jumala poole!
3Nek' zazvuče žice, nek' se čuje bubanj, svirajte u milozvučnu harfu s citarom!
3Alake kiituslaulu, lööge trummi, pange hüüdma kannel ja naabel!
4Zatrubite u rog za mlađaka, za uštapa, na svetkovinu našu!
4Puhuge pasunat noorel kuul, täiskuu ajal, meie pidupäeval!
5Jer to je propis Izraelu, zapovijed Boga Jakovljeva.
5Sest see on määrus Iisraelis ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
6Takav je zakon dao Josipu kad je izlazio iz zemlje Egipta.
6Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka, kui ta läks välja Egiptusemaa vastu. Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
7Šapat tajnovit čuh: "Oslobodih od tereta rame njegovo, ruke su mu slobodne od košare.
7'Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide kandmisest.
8U tjeskobi si zavapio i ja te izbavih; iz gromovna oblaka odgovorih tebi, iskušah te kod voda meripskih.
8Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu; ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres.' Sela.
9Slušaj, puče moj, i ja ću te opomenuti: o, da me poslušaš, Izraele!
9'Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10Nek' ne bude u tebe drugog boga i ne klanjaj se bogu tuđem!
10Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11Ja sam Jahve, Bog tvoj koji te izvedoh iz Egipta: otvori svoja usta da ih napunim!"
11Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12"Ali moj narod ne slušaše glasa moga, Izrael me ne posluša.
12Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
13Zato ga pustih okorjelom srcu njegovu: neka hodi kako mu se hoće!
13Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
14O, kad bi me narod moj slušao, kad bi Izrael putovima mojim hodio,
14Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15brzo bih pokorio dušmane njegove, ruku bih svoju okrenuo na protivnike njegove.
15Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.'
16Oni što ga sada mrze dodvarali bi mu se i njihov bi udes bio zapečaćen zauvijek.
16Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17A svoj narod hranio bih pšenicom najboljom i sitio ga medom iz pećine.
17Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.