1Molitva. Davidova. Prigni uho svoje, Jahve, i usliši me jer sam bijedan i ubog.
1Taaveti palve. Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
2Čuvaj dušu moju jer sam posvećen tebi; spasi slugu svoga koji se uzda u te! Ti si moj Bog;
2Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
3o Gospode, smiluj mi se jer povazdan vapijem k tebi.
3Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4Razveseli dušu sluge svoga jer k tebi, Jahve, dušu uzdižem.
4Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5Jer ti si, Gospode, dobar i rado praštaš, pun si ljubavi prema svima koji te zazivaju.
5Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6Slušaj, Jahve, molitvu moju i pazi na glas vapaja mog.
6Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7U dan tjeskobe vapijem k tebi jer ćeš me uslišati.
7Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
8Nema ti ravna među bozima, Gospode, nema djela kakvo je tvoje.
8Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul.
9Svi narodi što ih stvori doći će i klanjat' se tebi, o Jahve, i slavit će ime tvoje.
9Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele.
10Jer ti si velik i činiš čudesa: ti si jedini Bog.
10Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11Uči me, Jahve, svojemu putu da hodim vjeran tebi, usmjeri srce moje da se boji imena tvojega!
11Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!
12Hvalit ću te, Gospode, Bože moj, svim srcem svojim, slavit ću ime tvoje dovijeka,
12Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti.
13jer tvoje ljubavi prema meni ima izobila, istrgao si moju dušu iz dubine Podzemlja.
13Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.
14O Bože, oholice se digoše na me, mnoštvo silnika život mi vreba i nemaju tebe pred očima.
14Jumal! Ülbed on tõusnud mu vastu, ja vägivaldsete jõuk püüab mu hinge; kuid sind nad ei pane tähele.
15No ti si, Gospode Bože, milosrdan i blag, spor na srdžbu - sama ljubav i vjernost.
15Ent sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal, pikameelne ning rikas heldusest ja ustavusest.
16Pogledaj na me i smiluj se meni; daj svome sluzi snage svoje i spasi sina sluškinje svoje!
16Kaldu mu poole ja ole mulle armuline; anna oma sulasele oma ramm ja aita oma teenija poega!
17Daj mi milostivo znak naklonosti svoje, da vide moji mrzitelji i da se postide, jer si mi ti, o Jahve, pomogao, ti me utješio.
17Tee mulle tunnustäht mu heaks, et mu vihkajad näeksid ja häbeneksid, et sina, Issand, oled aidanud ja mind trööstinud!