1Zborovođi. Po napjevu "Umri za sina". Psalam. Davidov.
1Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.
2ALEF Slavim te, Jahve, svim srcem svojim, ispovijedam sva čudesna djela tvoja.
2Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
3Radujem se i kličem tebi, pjevam imenu tvome, Svevišnji!
3Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
4BET Dušmani moji natrag krenuše, padoše i pred licem tvojim pogiboše.
4Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
5Jer ti se zauze za moje pravo i parbu moju, ti sjede na prijesto - sudac pravedan:
5Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6GIMEL ti pokara pogane, pogubi bezbošca, ime im izbrisa dovijeka.
6sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
7Dušmani klonuše, smrvljeni zauvijek, ti im gradove razori - nesta im spomena.
7Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
8HE Ali Jahve dovijeka stoluje, postavi prijesto svoj da sudi:
8Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
9sam po pravdi sudi krug zemaljski, izreče pucima osudu pravednu.
9Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
10VAU Jahve je tvrđava tlačenom, tvrđava spasa u danima tjeskobe.
10Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
11Nek' se uzdaju u te koji znaju ime tvoje, jer ne ostavljaš onih što ljube tebe, o Jahve.
11Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
12ZAJIN Pjevajte Jahvi koji prebiva na Sionu, razglašujte među pucima djela njegova,
12Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13jer ih se spomenu kao osvetnik krvi i siromaškog jauka ne zaboravi.
13Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
14HET Smiluj mi se, Jahve: pogledaj nevolju u koju me vrgoše neprijatelji moji, od vrata smrti izbavi me
14Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15da naviještam sve hvale tvoje na vratima kćeri Sionske, da radostan kličem zbog spasenja tvoga.
15et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16TET Pogani padoše u jamu koju sami iskopaše, zamka koju potajno staviše uhvati nogu njihovu.
16Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
17Jahve se iskaza i sud održa; grešnik se spleo u djela svoja.
17Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
18JOD Nek' grešnici odu u Podzemlje, svi pogani što zaboraviše Boga.
18Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19KAF Jer siromah neće pasti u zaborav zauvijek, ufanje ubogih neće biti zaludu dovijeka.
19Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
20Ustani, Jahve, da se ne osili čovjek, nek' pogani budu osuđeni pred tobom!
20Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21Strah im, o Jahve, utjeraj, nek' spoznaju pogani da su smrtnici!
21Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.