1Psalam. Pjesma. Za dan subotnji.
1Lugu ja laul hingamispäeval.
2Dobro je slaviti Jahvu, pjevati imenu tvome, Svevišnji;
2Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,
3naviještati jutrom ljubav tvoju i noću vjernost tvoju,
3hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust,
4uz harfu od deset žica i liru, s pjesmom uz citaru.
4kümnekeelsel pillil ja naablil, kandlel mängides.
5Obradovao si me djelima svojim, o Jahve, kličem zbog djela ruku tvojih.
5Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast.
6Kako su silna djela tvoja, o Jahve, i duboki naumi tvoji!
6Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!
7Bezuman čovjek ne spoznaje, luđak ne shvaća.
7Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru.
8Sve ako bi bezbošci nicali k'o trava i cvali svi što zlo čine, određeni su za vječnu propast;
8Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti.
9a ti, Jahve, dovijeka uzvišen ostaješ.
9Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti!
10Doista, dušmani tvoji, o Jahve, tvoji će dušmani propasti; raspršit će se svi što čine zlo.
10Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali.
11Rog si mi digao k'o u bivola, pomazao me uljem prečistim;
11Aga minu sarve sa oled ülendanud nagu metshärjal, ma olen võitud värske õliga.
12i oko mi s visoka gleda dušmane i uho mirno sluša o onima što na me ustaju.
12Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale, mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust, kes mu vastu tõusevad.
13K'o palma cvate pravednik i raste k'o cedar libanonski.
13Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.
14Zasađeni u Domu Jahvinu, cvatu u dvorima Boga našega.
14Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes.
15Rod donose i u starosti, sočni i puni svježine:
15Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad
16da navijeste kako je pravedan Jahve, Hrid moja, onaj na kome nema nepravde.
16kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.