¹Bože osvetniče, Jahve, Bože osvetniče, pokaži se.

¹Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!

²Ustani ti što sudiš zemlju, po zasluzi plati oholima!

²Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!

³Dokle će bezbošci, Jahve, dokle će se bezbošci hvastati?

³Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?

⁴Dokle će brbljati, drsko govoriti, dokle će se bezakonici hvastati?

⁴Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.

⁵Tlače narod tvoj, Jahve, i baštinu tvoju pritišću;

⁵Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.

⁶kolju udovicu i pridošlicu, sirotama život oduzimlju

⁶Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,

⁷i govore: "Jahve ne vidi! Ne opaža Bog Jakovljev!"

⁷ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'

⁸Shvatite, lude u narodu: bezumni, kad ćete se urazumiti?

⁸Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?

⁹Onaj što uho zasadi da ne čuje? Koji stvori oko da ne vidi?

⁹Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

¹⁰Onaj što odgaja narode da ne kazni - Onaj što ljude uči mudrosti?

¹⁰Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?

¹¹Jahve poznaje namisli ljudske: one su isprazne.

¹¹Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

¹²Blago onom koga ti poučavaš, Jahve, i učiš Zakonu svojemu:

¹²Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

¹³da mu mir udijeliš od nesretnih dana, dok se grob kopa zlikovcu.

¹³et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

¹⁴Jer neće Jahve odbaciti naroda svojega i svoje baštine neće napustiti;

¹⁴Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

¹⁵jer će se pravo dosuditi pravednosti i za njom će ići svi čestiti srcem.

¹⁵vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

¹⁶Tko će ustati za me protiv zlotvora? Tko će se zauzeti za me protiv zločinaca?

¹⁶Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

¹⁷Da mi Jahve ne pomaže, brzo bih sišao u mjesto tišine.

¹⁷Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

¹⁸Čim pomislim: "Noga mi posrće", dobrota me tvoja, o Jahve, podupire.

¹⁸Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

¹⁹Kad se skupe tjeskobe u srcu mome, tvoje mi utjehe dušu vesele.

¹⁹Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

²⁰Zar je bezbožno sudište u savezu s tobom kad nevolje stvara pod izlikom zakona?

²⁰Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,

²¹Nek' samo pritišću dušu pravednog, nek' osuđuju krv nedužnu:

²¹kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?

²²Jahve mi je utvrda, Bog - hrid utočišta moga.

²²Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

²³Platit će im bezakonje njihovo, njihovom će ih zloćom istrijebiti, istrijebit će ih Jahve, Bog naš.

²³Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.