1Ne nám, Hospodine, ne nám, ale jménu svému dej čest, pro milosrdenství své a pro pravdu svou.
1Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma ustavuse pärast!
2Proč mají říkati pohané: Kdež jest nyní Bůh jejich?
2Mispärast peaksid paganad ütlema: 'Kus on nüüd nende Jumal?'
3Ješto Bůh náš jest na nebi, čině všecko, což se mu líbí.
3Aga meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib.
4Modly pak jejich jsou stříbro a zlato, dílo rukou lidských.
4Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.
5Ústa mají, a nemluví, oči mají, a nevidí.
5Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe;
6Uši mají, a neslyší, nos mají, a nečijí.
6kõrvad neil on, aga nad ei kuule; nina neil on, aga nad ei tunne lõhna;
7Ruce mají, a nemakají, nohy mají, a nechodí, aniž volati mohou hrdlem svým.
7käed neil on, aga nad ei katsu; jalad neil on, aga nad ei kõnni; nende kurk ei kõnele.
8Nechať jsou jim podobni, kteříž je dělají, a kdožkoli v nich doufají.
8Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.
9Izraeli, doufej v Hospodina, nebo spomocníkem a štítem takových on jest.
9Iisrael, looda Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp!
10Dome Aronův, doufej v Hospodina, spomocníkem a štítem takových on jest.
10Teie, Aaroni sugu, lootke Issanda peale, tema on teie abi ja teie kilp!
11Kteříž se bojíte Hospodina, doufejte v Hospodina, spomocníkem a štítem takových on jest.
11Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp!
12Hospodin rozpomena se na nás, požehná; požehná domu Izraelovu, požehná i domu Aronovu.
12Issand mõtleb meile, tema õnnistab: ta õnnistab Iisraeli sugu, ta õnnistab Aaroni sugu,
13Požehná bojícím se Hospodina, malým, i velikým.
13ta õnnistab neid, kes kardavad Issandat, nii pisikesi kui suuri.
14Rozmnoží Hospodin vás, vás i syny vaše.
14Issand lisagu teile veel õnnistust, teile ja teie lastele!
15Požehnaní vy od Hospodina, kterýž učinil nebesa i zemi.
15Teie olete Issanda õnnistatud, selle, kes on teinud taeva ja maa!
16Nebesa jsou nebesa Hospodinova, zemi pak dal synům lidským.
16Taevas on Issanda taevas ja maa on ta andnud inimlastele.
17Ne mrtví chváliti budou Hospodina, ani kdo ze všech těch, kteříž sstupují do místa mlčení,
17Ei surnud kiida Issandat ega need, kes lähevad alla vaikusesse.
18Ale my dobrořečiti budeme Hospodinu od tohoto času až na věky. Halelujah.
18Aga meie, me täname Issandat nüüd ja igavesti. Halleluuja!