1 "Yr wyf wedi alaru ar fy mywyd; rhoddaf ryddid i'm cwyn, llefaraf o chwerwedd fy ysbryd.
1Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,
2 Dywedaf wrth Dduw, 'Paid �'m collfarnu i; dangos imi pam y dadleui � mi.
2ma ütlen Jumalale: Ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad!
3 Ai da yw i ti orthrymu, a throi heibio lafur dy ddwylo, a ffafrio cyngor y drygionus?
3Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?
4 Ai llygaid o gnawd sydd gennyt, neu a weli di fel y gw�l y meidrol?
4Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?
5 A yw dy ddyddiau fel dyddiau dyn, a'th flynyddoedd fel blynyddoedd gu373?r?
5Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,
6 Oherwydd yr wyt ti'n ceisio fy nghamwedd, ac yn chwilio am fy mhechod,
6et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,
7 a thithau'n gwybod nad wyf yn euog, ac nad oes a'm gwared o'th law.
7kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?
8 "'Dy ddwylo a'm lluniodd ac a'm creodd, ond yn awr yr wyt yn troi i'm difetha.
8Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi - ja sa neelad mu ära!
9 Cofia iti fy llunio fel clai, ac eto i'r pridd y'm dychweli.
9Pea meeles, et sa mind oled teinud otsekui savist. Ja nüüd tahad mind jälle viia tagasi põrmu.
10 Oni thywelltaist fi fel llaeth, a'm ceulo fel caws?
10Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgendada juustu sarnaselt?
11 Rhoist imi groen a chnawd, a phlethaist fi o esgyrn a g�au.
11Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega.
12 Rhoist imi fywyd a daioni, a diogelodd dy ofal fy einioes.
12Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.
13 Ond cuddiaist y rhain yn dy galon; gwn mai dyna dy fwriad.
13Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:
14 Os pechaf, byddi'n sylwi arnaf, ac ni'm rhyddhei o'm camwedd.
14kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega jäta mind karistamata.
15 Os wyf yn euog, gwae fi, ac os wyf yn ddieuog, ni chaf godi fy mhen. Yr wyf yn llawn o warth ac yn llwythog gan flinder.
15Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ei julge ma pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust.
16 Os ymffrostiaf, yr wyt fel llew yn fy hela, ac yn parhau dy orchestion yn f'erbyn.
16Ja kui ma tõusekski, sa ajaksid mind taga nagu lõvi ja teeksid jälle mu kallal imetegusid.
17 Yr wyt yn dwyn cyrch ar gyrch arnaf, ac yn cynyddu dy lid ataf, ac yn gosod dy luoedd yn f'erbyn.
17Sa tood mu vastu uusi tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale.
18 "'Pam y dygaist fi allan o'r groth? O na fuaswn farw cyn i lygad fy ngweld!
18Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud, et ükski silm ei oleks mind näinud!
19 O na fyddwn fel un heb fod, yn cael fy nwyn o'r groth i'r bedd!
19Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsekui mind ei oleks olnudki.
20 Onid prin yw dyddiau fy rhawd? Tro oddi wrthyf, imi gael ychydig lawenydd
20Eks lakka mu päevade pisku? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,
21 cyn imi fynd i'r lle na ddychwelaf ohono, i dir tywyllwch a'r fagddu,
21enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,
22 tir y tywyllwch dudew, y gwyll a'r fagddu, goleuni fel y tywyllwch.'"
22maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!'