1 Atebodd Job:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2 "Gwn yn sicr fod hyn yn wir, na all neb ei gyfiawnhau ei hun gyda Duw.
2'Ma tean tõesti, et see nõnda on. Kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?
3 Os myn ymryson ag ef, nid etyb ef unwaith mewn mil.
3Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest.
4 Y mae'n ddoeth a chryf; pwy a ystyfnigodd yn ei erbyn yn llwyddiannus?
4Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda?
5 Y mae'n symud mynyddoedd heb iddynt wybod, ac yn eu dymchwel yn ei lid.
5Tema liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab;
6 Y mae'n ysgwyd y ddaear o'i lle, a chryna'i cholofnau.
6tema põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad;
7 Y mae'n gorchymyn i'r haul beidio � chodi, ac yn gosod s�l ar y s�r.
7tema käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni;
8 Taenodd y nefoedd ei hunan, a sathrodd grib y m�r.
8tema üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal;
9 Creodd yr Arth ac Orion, Pleiades a chylch S�r y De.
9tema teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud;
10 Gwna weithredoedd mawr ac anchwiliadwy, a rhyfeddodau dirifedi.
10tema teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatuid imetegusid.
11 "Pan � heibio imi, nis gwelaf, a diflanna heb i mi ddirnad.
11Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda.
12 Os cipia, pwy a'i rhwystra? Pwy a ddywed wrtho, 'Beth a wnei?'?
12Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: 'Mis sa teed?'
13 Ni thry Duw ei lid ymaith; ymgreinia cynorthwywyr Rahab wrth ei draed.
13Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad.
14 Pa faint llai yr atebwn i ef, a dadlau gair am air ag ef?
14Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?
15 Hyd yn oed pe byddwn gyfiawn, ni'm hatebid, dim ond ymbil am drugaredd gan fy marnwr.
15Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma kohtumõistjat.
16 Pe gwysiwn ef ac yntau'n ateb, ni chredwn y gwrandawai arnaf.
16Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ei usu ma siiski, et ta mu häält kuulda võtab,
17 Canys heb reswm y mae'n fy nryllio, ac yn amlhau f'archollion yn ddiachos.
17tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,
18 Nid yw'n rhoi cyfle imi gymryd fy anadl, ond y mae'n fy llenwi � chwerwder.
18kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega.
19 "Os cryfder a geisir, wele ef yn gryf; os barn, pwy a'i geilw i drefn?
19Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam. Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?
20 Pe bawn gyfiawn, condemniai fi �'m geiriau fy hun; pe bawn ddi-fai, dangosai imi gyfeiliorni.
20Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks.
21 Di-fai wyf, ond nid wyf yn malio amdanaf fy hun; yr wyf yn ffieiddio fy mywyd.
21Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!
22 Yr un dynged sydd i bawb; am hynny dywedaf ei fod ef yn difetha'r di-fai a'r drygionus.
22Ükskõik! Seepärast ma ütlen: 'Tema hävitab niihästi õige kui õela.'
23 Os dinistr a ladd yn ddisymwth, fe chwardd am drallod y diniwed.
23Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütute meeleheidet.
24 Os rhoddir gwlad yng ngafael y drygionus, fe daena orchudd tros wyneb ei barnwyr. Os nad ef, pwy yw?
24Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?
25 "Y mae fy nyddiau'n gyflymach na rhedwr; y maent yn diflannu heb weld daioni.
25Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata.
26 Y maent yn gwibio fel llongau o frwyn, fel eryr yn disgyn ar gelain.
26Need mööduvad otsekui pilliroost vened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale.
27 Os dywedaf, 'Anghofiaf fy nghwyn, newidiaf fy mhryd a byddaf lawen',
27Kui ma mõtlen: 'Ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus',
28 eto arswydaf rhag fy holl ofidiau; gwn na'm hystyri'n ddieuog.
28siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks.
29 A bwrw fy mod yn euog, pam y llafuriaf yn ofer?
29Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?
30 Os ymolchaf � sebon, a golchi fy nwylo � soda,
30Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,
31 yna tefli fi i'r ffos, a gwna fy nillad fi'n ffiaidd.
31pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu enda riidedki.
32 "Nid dyn yw ef fel fi, fel y gallaf ei ateb, ac y gallwn ddod ynghyd i ymgyfreithio.
32Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia.
33 O na fyddai un i dorri'r ddadl rhyngom, ac i osod ei law arnom ein dau,
33Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlema peale.
34 fel y symudai ei wialen oddi arnaf, ac fel na'm dychrynid gan ei arswyd!
34Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!
35 Yna llefarwn yn eofn. Ond nid felly y caf fy hun.
35Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata. Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune.