1 Atebodd Job:
1Aga Iiob rääkis ja ütles:
2 "Yr wyf wedi clywed llawer o bethau fel hyn; cysurwyr sy'n peri blinder ydych chwi i gyd.
2'Sellesarnast olen ma palju kuulnud, te kõik olete tüütavad trööstijad.
3 A oes terfyn i eiriau gwyntog? Neu beth sy'n dy gythruddo i ddadlau?
3Kas sel tuule rääkimisel ei olegi lõppu, või mis kihutab sind rääkima?
4 Gallwn innau siarad fel chwithau, pe baech chwi yn fy safle i; gallwn blethu geiriau yn eich erbyn, ac ysgwyd fy mhen arnoch.
4Minagi võiksin rääkida nagu teie, kui oleksite minu asemel; minagi võiksin teie vastu sõnadega hiilata ja teie pärast pead vangutada.
5 Gallwn eich calonogi �'m genau, a'ch esmwyth�u � geiriau fy ngwefusau.
5Ma võiksin teid oma suuga kinnitada ja mitte keelata oma huulte kaastundeavaldust.
6 "Os llefaraf, ni phaid fy mhoen, ac os tawaf, ni chilia oddi wrthyf.
6Kui ma räägin, ei vähene mu valu, ja kas see siiski minust lahkub, kui ma lõpetan?
7 Ond yn awr gosodwyd blinder arnaf; anrheithiaist fy holl gydnabod.
7Aga nüüd on Jumal mind väsitanud. Ta on hävitanud kõik mu omaksed.
8 Crychaist fy nghroen, a thystia hyn yn f'erbyn; saif fy nheneuwch i'm cyhuddo.
8Ta on haaranud mind - sellest tuli tunnistaja, kes tõusis mu vastu -, mu kõhnus süüdistab mind näkku.
9 Yn ei gynddaredd rhwygodd fi mewn casineb, ac ysgyrnygu ei ddannedd arnaf; llygadrytha fy ngelynion arnaf.
9Ta viha rebis ja kiusas mind, ta kiristas mu pärast hambaid. Minu vaenlane teritab mu vastu oma silmi.
10 Cegant yn wawdlyd arnaf, trawant fy ngrudd mewn dirmyg, unant yn dyrfa yn f'erbyn.
10Nad ajavad suu ammuli mu vastu, löövad mind pilgates põsele; nad kogunevad hulganisti mu vastu.
11 Rhydd Duw fi yng ngafael yr annuwiol, a'm taflu i ddwylo'r anwir.
11Jumal andis mind nurjatuile ja tõukas mind õelate kätte.
12 Yr oeddwn mewn esmwythyd, ond drylliodd fi; cydiodd yn fy ngwar a'm llarpio; gosododd fi yn nod iddo anelu ato.
12Ma elasin rahus, aga ta vapustas mind, ta haaras mind kuklast ja lõi mind puruks; ta pani mind enesele märklauaks,
13 Yr oedd ei saethwyr o'm hamgylch; trywanodd i'm harennau'n ddidrugaredd, a thywalltwyd fy mustl ar y llawr.
13ta nooled ümbritsevad mind. Ta lõhestab armutult mu neerud, ta valab mu sapi maa peale.
14 Gwnaeth rwyg ar �l rhwyg ynof; rhuthrodd arnaf fel ymladdwr.
14Ta murrab mind murd murru peale, ta ründab mind otsekui sõdur.
15 "Gwn�ais sachliain am fy nghroen, a chuddiais fy nghorun yn y llwch.
15Ma õmblesin enesele ihu jaoks kotiriide ja torkasin oma sarve põrmu.
16 Cochodd fy wyneb gan ddagrau, daeth d�wch ar fy amrannau,
16Mu nägu punetab nutust ja mu laugudel on sünge vari,
17 er nad oes trais ar fy nwylo, ac er bod fy ngweddi'n ddilys.
17kuigi mu käes ei ole ülekohut ja kuigi mu palve on siiras.
18 "O ddaear, na chuddia fy ngwaed, ac na fydded gorffwys i'm cri.
18Oh maa, ära kata mu verd, ja mu kisendamisel ärgu olgu puhkepaika!
19 Oherwydd wele, yn y nefoedd y mae fy nhyst, ac yn yr uchelder y mae'r Un a dystia drosof.
19Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes.
20 Er bod fy nghyfeillion yn fy ngwawdio, difera fy llygad ddagrau gerbron Duw,
20Mu sõbrad on pilkajad - Jumala poole on mu pisarais silm,
21 fel y bo barn gyfiawn rhwng pob un a Duw, fel sydd rhwng rhywun a'i gymydog.
21et ta kohut mõistaks mehe ja Jumala vahel, otsekui inimese ja ta ligimese vahel.
22 Ychydig flynyddoedd sydd i ddod cyn imi fynd ar hyd llwybr na ddychwelaf arno.
22Sest veel pisut aastaid ja ma lähen teele, millelt ma ei pöördu tagasi.