¹ "Ond yn awr y maent yn chwerthin am fy mhen, ie, rhai sy'n iau na mi, rhai na buaswn yn ystyried eu tadau i'w gosod gyda'm cu373?n defaid.

¹Aga nüüd naeravad mind need, kes elupäevilt on minust nooremad, kelle isasid ma ei arvanud väärt panna oma karjakoerte sekka.

² Pa werth yw cryfder eu dwylo i mi, gan fod eu hegni wedi diflannu?

²Mis kasu oleks mul isegi nende käte rammust, kui neil elujõudki on kadunud,

³ Yn amser angen a newyn y maent yn ddifywyd, yn crafu yn y tir sych a diffaith.

³kui nad puudusest ja näljast kurnatuina närivad puhtaks isegi põuase maa, kus eile oli laastamine ja hävitus?

⁴ Casglant yr hocys a dail y prysglwyn a gwraidd y banadl i'w cadw eu hunain yn gynnes.

⁴Nad nopivad põõsaste juurest soolaheina ja leetpõõsa juur on neile leivaks.

⁵ Erlidir hwy o blith pobl, a chodir llais yn eu herbyn fel yn erbyn lleidr.

⁵Nad on teiste hulgast ära aetud, nende peale karjutakse nagu varga peale.

⁶ Gwneir iddynt drigo yn agennau'r nentydd, ac mewn tyllau yn y ddaear a'r creigiau.

⁶Nad peavad elama orunõlvades, muld- ja kaljukoobastes.

⁷ Y maent yn nadu o ganol y perthi; closiant at ei gilydd o dan y llwyni.

⁷Nad karjuvad põõsaste vahel, nad kogunevad kureherneste alla -

⁸ Pobl ynfyd a dienw ydynt; fe'u gyrrwyd allan o'r tir.

⁸jõledad inimesed, nimetu rahva lapsed, kes on maalt välja aetud.

⁹ "Ond yn awr myfi yw testun eu gwatwargerdd; yr wyf yn destun gwawd iddynt.

⁹Ja nüüd olen mina saanud neile pilkelauluks, pean olema neile sõnakõlksuks.

¹⁰ Ffieiddiant fi a chadw draw oddi wrthyf, ac nid yw'n ddim ganddynt boeri yn fy wyneb.

¹⁰Nad jälestavad mind, hoiduvad minust ega jäta mulle näkku sülitamata.

¹¹ Pan ryddha ef raff a'm cystuddio, taflant hwythau'r enfa yn fy ngu373?ydd.

¹¹Sest Jumal vallandas mu ammunööri ja alandas mind, ja nemad heitsid ohjad mu ees ära.

¹² Cyfyd y dihirod yn f'erbyn ar y dde; gorfodant fi i gerdded ymlaen, ac yna codant rwystrau imi ar y ffyrdd.

¹²Paremalt poolt tõuseb see rämps: nad löövad mul jalad alt ja valmistavad minu jaoks oma hukatusteid.

¹³ Maluriant fy llwybrau, ychwanegant at f'anffawd, ac nid oes neb yn eu rhwystro.

¹³Nad rikuvad mu jalgraja, aitavad kaasa mu hukkumiseks, ükski ei hoia neid tagasi.

¹⁴ D�nt arnaf fel trwy fwlch llydan; rhuthrant trwy ganol y dinistr.

¹⁴Nad tulevad nagu läbi laia prao, veeretavad endid sisse tormi ajal.

¹⁵ Daeth dychryniadau arnaf; gwasgerir fy urddas fel gan wynt; diflannodd fy llwyddiant fel cwmwl.

¹⁵Mu kallale on asunud suur hirm: mu väärikus on otsekui tuulest viidud ja mu õnn on nagu möödunud pilv.

¹⁶ "Yn awr llewygodd fy ysbryd, cydiodd dyddiau cystudd ynof.

¹⁶Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud.

¹⁷ Dirboenir f'esgyrn drwy'r nos, ac ni lonydda fy nghnofeydd.

¹⁷Öösiti pistab mul kontides ja mu valud ei pea vahet.

¹⁸ Cydiant yn nerthol yn fy nillad, a gafael ynof wrth goler fy mantell.

¹⁸Suure jõuga haarab ta mind rõivaist; see pigistab mind otsekui kuuekaelus.

¹⁹ Taflwyd fi i'r llaid, ac ystyrir fi fel llwch a lludw.

¹⁹Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks.

²⁰ Gwaeddaf arnat am gymorth, ond nid wyt yn f'ateb; safaf o'th flaen, ond ni chymeri sylw ohonof.

²⁰Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.

²¹ Yr wyt wedi troi'n greulon tuag ataf, ac yr wyt yn ymosod arnaf �'th holl nerth.

²¹Sa oled muutunud julmaks mu vastu, sa kiusad mind oma vägeva käega.

²² Fe'm codi i fyny i farchogaeth y gwynt, a'm bwrw yma ac acw i ddannedd y storm.

²²Sa tõstad mind tuule kätte, lased mind ajada, tormihood lohistavad mind.

²³ Gwn yn sicr mai i farwolaeth y'm dygi, i'r lle a dynghedwyd i bob un byw.

²³Tõesti, ma tean, et sa saadad mind surma - kõigi elavate kogunemiskotta.

²⁴ "Onid yw un dan adfeilion yn estyn allan ei law ac yn gweiddi am ymwared yn ei ddinistr?

²⁴Eks rusu all olija siruta käed, eks hukkuja karju appi?

²⁵ Oni wylais dros yr un yr oedd yn galed arno, a gofidio dros y tlawd?

²⁵Kas mina ei nutnud selle pärast, kellel oli raske aeg? Kas mul ei olnud kaastunnet vaesele?

²⁶ Eto pan obeithiais i am ddaioni, daeth drwg; pan ddisgwyliais am oleuni, dyna dywyllwch.

²⁶Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.

²⁷ Y mae cyffro o'm mewn; ni chaf lonydd, daeth dyddiau gofid arnaf.

²⁷Mu sisemus keeb ega rahune, mind on tabanud viletsuspäevad.

²⁸ Af o gwmpas yn groenddu, ond nid gan wres haul; codaf i fyny yn y gynulleidfa i ymbil am gymorth.

²⁸Ma käin mustana, aga mitte päikesest, tõusen koguduses üles ja karjun appi.

²⁹ Yr wyf yn frawd i'r siacal, ac yn gyfaill i'r estrys.

²⁹Ma olen ðaakalitele vennaks ja jaanalindudele seltsiliseks.

³⁰ Duodd fy nghroen, a llosgodd f'esgyrn gan wres.

³⁰Mu ihunahk on muutunud mustaks ja mu kondid hõõguvad kuumusest.

³¹ Aeth fy nhelyn i'r cywair lleddf, a'm ffliwt i seinio galar.

³¹Mu kandlemängust kujunes lein ja mu vilepilliloost nutjate hääl.