1 Yna atebodd Eliffas y Temaniad:
1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
2 "Os mentra rhywun lefaru wrthyt, a golli di dy amynedd? Eto pwy a all atal geiriau?
2'Ega püüe sinuga rääkida tüüta sind? Aga kes võiks sõnu peatada?
3 Wele, buost yn cynghori llawer ac yn nerthu'r llesg eu dwylo;
3Vaata, sina õpetasid paljusid ja kinnitasid nõrku käsi.
4 cynhaliodd dy eiriau'r rhai sigledig, a chadarnhau'r gliniau gwan.
4Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks.
5 Ond yn awr daeth adfyd arnat ti, a chymeraist dramgwydd; cyffyrddodd � thi, ac yr wyt mewn helbul.
5Aga nüüd on see juhtunud sulle ja sa nõrked, see puudutab sind ja sa jahmud.
6 Onid yw dy dduwioldeb yn hyder i ti, ac uniondeb dy fywyd yn obaith?
6Kas mitte jumalakartus ei ole su lootus ja su laitmatud eluviisid su ootus?
7 Ystyria'n awr, pwy sydd wedi ei ddifetha ac yntau'n ddieuog, a phwy o'r uniawn sydd wedi ei dorri i lawr?
7Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged hävitatud?
8 Fel hyn y gwelais i: y rhai sy'n aredig helbul ac yn hau gorthrymder, hwy sy'n ei fedi.
8Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda.
9 Difethir hwy gan anadl Duw, a darfyddant wrth chwythiad ei ffroenau.
9Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust.
10 Peidia rhu'r llew a llais y llew cryf; pydra dannedd y llewod ifanc.
10Lõvi möirgamine, lõvi hääl, ja noorte lõvide hambad - need murtakse.
11 Bydd farw'r hen lew o eisiau ysglyfaeth, a gwneir yn amddifad genawon y llewes.
11Lõvi hukkub saagi puudusel ja emalõvi kutsikad aetakse laiali.
12 "Daeth gair ataf fi yn ddirgel; daliodd fy nghlust sibrwd ohono
12Mulle tuli vargsi sõna ja mu kõrv kuulis sellest sosinat
13 yn y cynnwrf a ddaw gyda gweledigaethau'r nos, pan ddaw trymgwsg ar bawb.
13öiste nägemuste rahutuis mõtteis, kui sügav uni on langenud inimeste peale.
14 Daeth dychryn a chryndod arnaf, a chynhyrfu fy holl esgyrn.
14Hirm haaras mind ja värin ja pani kõik mu luud-liikmed vappuma.
15 Llithrodd awel heibio i'm hwyneb, a gwnaeth i flew fy nghorff sefyll.
15Üks vaim liugles üle mu näo; mu ihukarvad tõusid püsti.
16 Safodd yn llonydd, ond ni allwn ddirnad beth oedd; yr oedd ffurf o flaen fy llygaid; bu distawrwydd, yna clywais lais:
16Ta seisatas, aga ta välimust ma ei tundnud - üks kuju mu silma ees. Vaikus. Siis ma kuulsin häält:
17 'A yw meidrol yn fwy cyfiawn na Duw, ac yn burach na'i Wneuthurwr?
17'Ons inimene õige Jumala ees või mees puhas oma Looja ees?'
18 Os nad yw Duw'n ymddiried yn ei weision, ac os yw'n cyhuddo'i angylion o gamwedd,
18Vaata, oma sulaseidki ta ei usu ja oma ingleid ta peab eksijaiks,
19 beth, ynteu, am y rhai sy'n trigo mewn tai o glai, a'u sylfeini mewn pridd, y rhai a falurir yn gynt na gwyfyn?
19veel vähem siis neid, kes elavad savihooneis, mille alusmüürid on põrmus. Need lüüakse rutemini pihuks kui koi.
20 Torrir hwy i lawr rhwng bore a hwyr, llwyr ddifethir hwy, heb neb yn sylwi.
20Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks.
21 Pan ddatodir llinyn eu pabell, oni fyddant farw heb ddoethineb?'
21Eks nende telginöörid kista üles? Nad surevad, ilma et taipaksidki.