1 "Onid llafur caled sydd i ddyn ar y ddaear, a'i ddyddiau fel dyddiau gwas cyflog?
1Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?
2 Fel caethwas yn dyheu am gysgod, a gwas yn disgwyl am ei d�l,
2Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,
3 felly y daeth misoedd ofer i'm rhan innau, a threfnwyd imi nosweithiau gofidus.
3nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.
4 Pan orweddaf, dywedaf, 'Pa bryd y caf godi?' Y mae'r nos yn hir, a byddaf yn blino yn troi a throsi hyd doriad gwawr.
4Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.
5 Gorchuddiwyd fy nghnawd gan bryfed a budreddi; crawniodd fy nghroen, ac yna torri allan.
5Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.
6 Y mae fy nyddiau'n gyflymach na gwennol gwehydd; darfyddant fel edafedd yn dirwyn i ben.
6Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.
7 "Cofia mai awel o wynt yw fy hoedl; ni w�l fy llygaid ddaioni eto.
7Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.
8 Y llygad sy'n edrych arnaf, ni'm gw�l; ar amrantiad ni fyddaf ar gael iti.
8Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.
9 Fel y cilia'r cwmwl a diflannu, felly'r sawl sy'n mynd i Sheol, ni ddychwel oddi yno;
9Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.
10 ni ddaw eto i'w gartref, ac nid edwyn ei le mohono mwy.
10Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.
11 "Ond myfi, nid ataliaf fy ngeiriau; llefaraf yng nghyfyngder fy ysbryd, cwynaf yn chwerwder fy enaid.
11Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.
12 Ai'r m�r ydwyf, neu'r ddraig, gan dy fod yn gosod gwyliwr arnaf?
12Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?
13 "Pan ddywedaf, 'Fy ngwely a rydd gysur imi; fy ngorweddfa a liniara fy nghwyn',
13Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',
14 yr wyt yn fy nychryn � breuddwydion, ac yn f'arswydo � gweledigaethau.
14siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,
15 Gwell fyddai gennyf fy nhagu, a marw yn hytrach na goddef fy mhoen.
15nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!
16 Rwy'n ddiobaith; ni ddymunaf fyw am amser maith. Gad lonydd imi, canys y mae fy nyddiau fel anadl.
16Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.
17 Beth yw meidrolyn i ti ei ystyried, ac iti roi cymaint o sylw iddo?
17Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,
18 Yr wyt yn ymweld ag ef bob bore, ac yn ei brofi bob eiliad.
18vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?
19 Pa bryd y peidi ag edrych arnaf, ac y rhoi lonydd imi lyncu fy mhoeri?
19Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?
20 Os pechais, beth a wneuthum i ti, O wyliwr dynolryw? Pam y cymeraist fi'n nod, nes fy mod yn faich i mi fy hun?
20Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?
21 Pam na faddeui fy nhrosedd a symud fy mai? Yn awr rwy'n gorwedd yn y llwch, ac er i ti chwilio amdanaf, ni fyddaf ar gael."
21Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'