1Kaj Ijob respondis kaj diris:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2Certe, vi solaj estas homoj, Kaj kun vi mortos la sagxo.
2'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3Mi ankaux havas koron, kiel vi; Mi ne estas malpli valora ol vi; Kiu ne povas paroli tiele?
3Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4Mi farigxis mokatajxo por mia amiko, Mi, kiu vokadis al Dio kaj estis auxskultata; Virtulo kaj senkulpulo farigxis mokatajxo;
4Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5Malestimata lucerneto li estas antaux la pensoj de felicxuloj, Pretigita por migrantoj.
5Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6Bonstataj estas la tendoj de rabistoj, Kaj sendangxerecon havas la incitantoj de Dio, Tiuj, kiuj portas Dion en sia mano.
6Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7Vere, demandu la brutojn, kaj ili instruos vin; La birdojn de la cxielo, kaj ili diros al vi;
7Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8Aux parolu kun la tero, kaj gxi klarigos al vi; Kaj rakontos al vi la fisxoj de la maro.
8või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9Kiu ne ekscius el cxio cxi tio, Ke la mano de la Eternulo tion faris,
9Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10De Tiu, en kies mano estas la animo de cxio vivanta Kaj la spirito de cxiu homa karno?
10kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11La orelo esploras ja la parolon, Kaj la palato gustumas al si la mangxajxon.
11Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12La maljunuloj posedas sagxon, Kaj la grandagxuloj kompetentecon.
12Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13CXe Li estas la sagxo kaj la forto; CXe Li estas konsilo kaj kompetenteco.
13Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14Kion Li detruas, tio ne rekonstruigxas; Kiun Li ensxlosos, tiu ne liberigxos.
14Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15Kiam Li digas la akvon, gxi elsekigxas; Kiam Li fluigas gxin, gxi renversas la teron.
15Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16CXe Li estas potenco kaj forto; Lia estas tiu, kiu eraras, kaj tiu, kiu erarigas.
16Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17Li irigas konsilistojn kiel erarvagantojn, Kaj la jugxistojn Li faras malsagxaj.
17Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18La ligilojn de regxoj Li malligas, Kaj Li ligas per zono iliajn lumbojn.
18Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19Li erarvagigas la pastrojn Kaj faligas la potenculojn.
19Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20Li mutigas la lipojn de fidinduloj Kaj forprenas de maljunuloj la prudenton.
20Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21Li versxas honton sur eminentulojn Kaj malfirmigas la zonon de potenculoj.
21Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22Li malkovras profundajxon el meze de mallumo, Kaj mortan ombron Li elirigas en la lumon.
22Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23Li grandigas naciojn kaj pereigas ilin, Disvastigas naciojn kaj forpelas ilin.
23Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24Li senkuragxigas la cxefojn de la popolo de la lando Kaj erarvagigas ilin en dezerto senvoja;
24Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25Ili palpas en mallumo, en senlumeco; Kaj Li sxanceligxigas ilin kiel ebriuloj.
25Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.