1Ijob respondis kaj diris:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2GXis kiam vi afliktados mian animon Kaj turmentados min per paroloj?
2'Kui kaua te piinate mu hinge ja jahvatate mind sõnadega?
3Jen jam dek fojojn vi malhonoras min; Vi ne hontas premi min.
3Te mõnitate mind juba kümnendat korda häbenematult mulle peale käies.
4Se mi efektive eraris, Mia eraro restos cxe mi.
4Ja kui ma ka tõesti oleksin eksinud, siis jääks mu eksimus ainult mulle.
5Se efektive vi volas montri vin pli grandaj ol mi, Kaj vi riprocxas al mi hontindajxon,
5Kui te tõesti mu ees tahate suurustada ja mulle mu alandust ette heita,
6Tiam sciu, ke Dio faris al mi maljustajxon, Kaj cxirkauxis min per Sia reto.
6siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga.
7Jen mi krias pri maljusteco, sed mi ne ricevas respondon; Mi vokas, sed mi ne ricevas jugxon.
7Vaata, ma kisendan: 'Vägivald!', aga ei saa vastust; hüüan appi, aga õigust ei ole.
8Mian vojon Li baris, ke mi ne povas transiri, Kaj sur mian irejon Li metis mallumon.
8Ta tegi mu teele tõkke ja ma ei pääse üle, ta pani mu radade peale pimeduse.
9Mian honoron Li detiris de mi, Kaj deprenis la kronon de mia kapo.
9Ta riisus minult au ja võttis mul krooni peast.
10Li disbatis min cxirkauxe tiel, ke mi pereas; Mian esperon Li elsxiris kiel arbon.
10Ta kiskus mind igapidi maha, et kaoksin, ja juuris mu lootuse välja nagu puu.
11Ekflamis kontraux mi Lia kolero, Kaj Li rigardas min kiel Lian malamikon.
11Ta süütas oma viha põlema mu vastu ja pidas mind oma vaenlaseks.
12Kune venis Liaj tacxmentoj, kaj ebenigis kontraux mi sian vojon Kaj starigxis siegxe cxirkaux mia tendo.
12Tema väesalgad tulid üheskoos, rajasid tee mu juurde ja lõid leeri üles mu telgi ümber.
13Miajn fratojn Li malproksimigis de mi, Kaj miaj konatoj forfremdigxis de mi.
13Mu vennad hoidis ta minust eemale ja mu tuttavad võõrdusid minust hoopis.
14Miaj parencoj fortirigxis, Kaj miaj konantoj forgesis min.
14Mu lähedased jätsid mind maha ja mu sõbrad unustasid mind ära.
15La logxantoj de mia domo kaj miaj servistinoj rigardas min kiel fremdulon; En iliaj okuloj mi farigxis aligentulo.
15Mu kodakondsed ja teenijad peavad mind võõraks - ma olen nende silmis otsekui muulane.
16Mian sklavon mi vokas, kaj li ne respondas; Per mia busxo mi devas petegi lin.
16Ma hüüan oma sulast, aga ta ei vasta, ma pean teda anuma, nagu mu suu võtab.
17Mia spiro farigxis abomenata por mia edzino, Kaj mia petado por la filoj de mia ventro.
17Mu naisele ei meeldi mu hingeõhk ja oma lihastele vendadele olen ma vastik.
18Ecx la malgrandaj infanoj malestimas min; Kiam mi levigxas, ili parolas kontraux mi.
18Poisidki põlgavad mind; kui ma tõusen, siis nad räägivad mulle vastu.
19Abomenas min cxiuj miaj intimuloj; Kaj tiuj, kiujn mi amis, turnis sin kontraux mi.
19Mind jälestavad kõik mu lähemad sõbrad, ja need, keda ma armastasin, on pöördunud mu vastu.
20Kun mia hauxto kaj kun mia karno kunkreskis miaj ostoj, Mi restis nur kun hauxto sur miaj dentoj.
20Mu luud on jäänud kinni naha ja liha külge, mu kondid tungivad välja nagu hambad.
21Kompatu min, kompatu min, miaj amikoj; CXar la mano de Dio frapis min.
21Halastage mu peale, halastage, mu sõbrad, sest mind on tabanud Jumala käsi!
22Kial vi persekutas min, kiel Dio, Kaj ne povas satigxi de mia karno?
22Miks ajate teiegi mind taga nagu Jumal? Kas te ei küllastu mu lihast?
23Ho, se miaj vortoj estus enskribitaj, Ho, se ili estus gravuritaj en libro,
23Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need raamatusse kirjutataks,
24Per fera skribilo kun plumbo, Gravuritaj por eterne sur roko!
24raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks ajaks!
25Sed mi scias, ke mia Liberigonto vivas, Kaj fine Li levigxos super la polvo.
25Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
26Kaj post kiam mia hauxto estos tiel detruita Kaj mi estos senkorpa, mi vidos Dion;
26Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,
27Lin vidos mi, kaj miaj okuloj vidos, ne fremdaj; Pri tio sopiregas mia interno en mia brusto.
27teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.
28Se vi diros:Kiel ni lin persekutu, Kaj ni trovu kontraux li la radikon de la afero,
28Kui te mõtlete: 'Me ajame teda taga, asja juur leidub temas',
29Tiam timu glavon; CXar furioza estas la glavo kontraux malbonagoj, Por ke vi sciu, ke ekzistas jugxo.
29siis kartke mõõka, sest viha toob mõõka väärt süüteod, et te teaksite: kohus on olemas!'