1Ijob respondis kaj diris:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2Auxskultu mian parolon; Kaj gxi estu anstataux viaj konsoloj.
2'Kuulge ometi mu sõnu ja see olgu mulle troostiks!
3Toleru, ke mi parolu; Kaj kiam mi finos mian paroladon, tiam moku.
3Olge minuga kannatlikud, siis ma räägin, ja kui olen rääkinud, võite irvitada!
4CXu kontraux homo mi disputas? Kaj kial mi ne estu malpacienca?
4Kas ma kaeban inimese peale? Ja miks ei peakski mu vaim muutuma kannatamatuks?
5Turnu vin al mi, kaj vi eksentos teruron, Kaj vi metos la manon sur la busxon.
5Vaadake minu poole, siis te ehmute ja panete käe suu peale.
6Kiam mi ekpensas pri tio, min atakas teruro, Kaj tremo kaptas mian korpon.
6Sest kui ma sellele mõtlen, siis ma jahmun ja värin haarab mu ihu.
7Kial malpiuloj vivas, Atingas maljunecon, akiras grandan havajxon?
7Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juurde?
8Ilia idaro estas bone arangxita antaux ili, kune kun ili, Kaj ilia devenantaro estas antaux iliaj okuloj.
8Nende sugu seisab kindlana nendega nende ees ja nende järglased on nende silma all.
9Iliaj domoj estas en paco, sen timo; Kaj la vergo de Dio ne estas sur ili.
9Nende kojad on säästetud hirmust ja Jumala vitsa pole nende peal.
10Ilia bovo naskigas kaj ne estas forpusxata; Ilia bovino gravedigxas kaj ne abortas.
10Nende sõnn kargab, ja mitte asjata, nende lehmad poegivad loodet heitmata.
11Siajn malgrandajn infanojn ili elirigas kiel sxafaron, Kaj iliaj knaboj saltas.
11Nad lasevad oma lapsukesi joosta nagu lambaid ja nende noorukid tantsivad.
12Ili gxojkrias sub la sonoj de tamburino kaj harpo, Ili estas gajaj sub la sonoj de fluto.
12Nad laulavad trummi ja kandle saatel ning tunnevad rõõmu vilepilli häälest.
13Ili pasigas siajn tagojn en bonstato, Kaj iras en SXeolon momente.
13Nad veedavad oma päevi õnnes ja lähevad rahus alla surmavalda.
14Kaj tamen ili diras al Dio:Foriru de ni, Ni ne deziras koni Viajn vojojn;
14Nad ütlevad Jumalale: 'Tagane meist, sest sinu teede tundmiseks pole meil lusti!
15Kio estas la Plejpotenculo, ke ni servu al Li? Kaj kian utilon ni havos, se ni turnos nin al Li?
15Kes on Kõigevägevam, et peaksime teda teenima? Ja mis kasu meil on, kui me ta poole palvetame?'
16Sed ne de ili dependas ilia bonstato; La pensmaniero de la malpiuloj estas malproksima de mi.
16Vaata, eks ole nende õnn nende endi käes, õelate nõu minust kaugel?
17GXis kiam? La lumilo de la malpiuloj estingigxu, Kaj ilia pereo venu sur ilin; Suferojn Li partodonu al ili en Sia kolero.
17Kui sageli siis kustub õelate lamp ja tabab neid õnnetus? Kui sageli ta jagab oma vihas hukatust,
18Ili estu kiel pajlero antaux vento, Kaj kiel grenventumajxo, kiun forportas ventego.
18et nad oleksid nagu õled tuules, otsekui aganad, mida tuulekeeris hajutab?
19Dio konservas lian malfelicxon por liaj infanoj; Li repagu al li mem, ke li sciu;
19Jumal talletavat õela süü tema laste jaoks. Ta tasugu temale enesele, nõnda et ta tunneb!
20Liaj propraj okuloj vidu lian malfelicxon, Kaj el la kolero de la Plejpotenculo li trinku.
20Nähku ta oma silmad tema langust ja ta ise joogu Kõigevägevama viha!
21CXar kiom interesas lin lia domo post li, Kiam la nombro de liaj monatoj finigxis?
21Tõesti, ei ole siis rõõmu ta kojal pärast teda, kui ta kuude arv on napiks mõõdetud.
22CXu oni povas instrui scion al Dio, Kiu jugxas ja plej altajn?
22Aga kas võiks Jumalale tarkust õpetada, temale, kes taevalistelegi kohut mõistab?
23Unu mortas meze de sia abundeco, Tute trankvila kaj kontenta;
23Üks sureb oma täies elujõus, kõigiti rahulikult ja muretult,
24Lia brusto estas plena de lakto, Kaj liaj ostoj estas saturitaj de medolo.
24reied lihavad ja kondid täis üdi.
25Alia mortas kun animo suferanta, Kaj li ne gxuis bonon.
25Teine sureb kibestunud hingega, õnne maitsta saamata.
26Sed ambaux kune ili kusxas en la tero, Kaj vermoj ilin kovras.
26Nad magavad üheskoos põrmus ja ussikesed katavad neid.
27Vidu, mi scias viajn pensojn, Kaj la argumentojn, kiujn vi malice kolektas kontraux mi;
27Vaata, ma tean teie mõtteid ja riukaid, mis te minu vastu sepitsete.
28Vi diros:Kie estas la domo de la nobelo? Kaj kie estas la tendo, en kiu logxis la malpiuloj?
28Sest te küsite: 'Kus on siis nüüd see võimumehe koda? Ja kus on telk, milles õelad elasid?'
29Sed demandu la vojagxantojn, Kaj ne malatentu iliajn atestojn:
29Kas te ei ole küsinud teekäijailt ega ole tähele pannud nende märguandeid,
30En tago de malfelicxo la malpiulo estas sxirmata, En tago de kolero li estas metata flanken.
30et kurjale antakse armu õnnetusepäeval ja ta päästetakse vihapäeval?
31Kiu montros antaux lia vizagxo lian konduton? Kiu repagos al li, se li ion faris?
31Kes kuulutaks temale näkku ta käitumist ja kes tasuks temale, mis ta on teinud?
32Kaj li estas akompanata al la tomboj, Kaj sur la tomba altajxeto estas starigataj gardistoj.
32Ja kui ta hauda viiakse, siis hoolitsetakse isegi ta kääpa eest.
33Dolcxaj estas por li la terbuloj de la valo, Kaj post li trenigxas cxiuj homoj, Kaj sennombraj estas tiuj, kiuj iris antaux li.
33Oru kivipangadki on temale magusad. Tema järele lähevad kõik inimesed, ja enne teda läinuid on arvutult.
34Kiel do vi volas konsoli min per vantajxo, Kaj viaj respondoj enhavas nur malgxustajxojn?
34Kuidas te siis mulle toote nõnda tühist troosti? Ja teie vastused - neist jääb järele ainult vale.'