1Pli bona estas malricxulo, kiu iras en sia senkulpeco, Ol homo, kiu estas malicbusxulo kaj malsagxulo.
1Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp.
2Vivo sen prudento ne estas bona; Kaj kiu tro rapidas, tiu maltrafas la vojon.
2Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära.
3Malsagxeco de homo erarigas lian vojon, Kaj lia koro koleras la Eternulon.
3Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
4Ricxeco donas multon da amikoj; Sed malricxulo estas forlasata de sia amiko.
4Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
5Falsa atestanto ne restos sen puno; Kaj kiu elspiras mensogojn, tiu ne savigxos.
5Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
6Multaj sercxas favoron de malavarulo; Kaj cxiu estas amiko de homo, kiu donas donacojn.
6Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
7CXiuj fratoj de malricxulo lin malamas; Tiom pli malproksimigxas de li liaj amikoj! Li havas esperon pri vortoj, kiuj ne estos plenumitaj.
7Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
8Kiu akiras prudenton, tiu amas sian animon; Kiu gardas sagxon, tiu trovas bonon.
8Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
9Falsa atestanto ne restos sen puno; Kaj kiu elspiras mensogojn, tiu pereos.
9Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
10Al malsagxulo ne konvenas agrablajxo; Ankoraux malpli konvenas al sklavo regi super princoj.
10Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
11Sagxo de homo faras lin pacienca; Kaj gloro por li estas pardoni pekon.
11Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
12Kiel kriego de leono estas la kolero de regxo; Kaj lia favoro estas kiel roso sur herbo.
12Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
13Pereo por sia patro estas malsagxa filo; Kaj malpacema edzino estas kiel konstanta gutado.
13Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
14Domo kaj havo estas heredataj post gepatroj; Sed sagxa edzino estas de la Eternulo.
14Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt.
15Mallaboremeco enigas en profundan dormon, Kaj animo maldiligenta suferos malsaton.
15Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga.
16Kiu konservas moralordonon, tiu konservas sian animon; Sed kiu ne atentas Lian vojon, tiu mortos.
16Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema.
17Kiu kompatas malricxulon, tiu pruntedonas al la Eternulo, Kaj Tiu redonos al li por lia bonfaro.
17Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo.
18Punu vian filon, dum ekzistas espero, Sed via koro ne deziru lian pereon.
18Karista oma poega, kuni veel on lootust, ja ära soovi tema surma!
19Koleranto devas esti punata; CXar se vi lin indulgos, li farigxos ankoraux pli kolerema.
19Kelle viha on suur, peab kandma karistust, sest kui sa ta sellest vabastad, siis tuleb sul teha seda korduvalt.
20Auxskultu konsilon kaj akceptu admonon, Por ke vi poste estu sagxa.
20Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!
21Multaj estas la intencoj en la koro de homo, Sed la decido de la Eternulo restas fortike.
21Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.
22Ornamo estas por la homo lia bonfaro; Kaj pli bona estas malricxulo, ol homo mensogema.
22Inimesele on kasuks ta heldus, ja parem on olla vaene kui valelik mees.
23Timo antaux la Eternulo kondukas al vivo, Al sateco, kaj al evito de malbono.
23Issanda kartus on eluks: siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks.
24Mallaboremulo metas sian manon en la poton, Kaj ecx al sia busxo li gxin ne relevas.
24Laisk pistab käe kaussi, aga ei vii tagasi suu juurde.
25Se vi batos blasfemanton, sensciulo farigxos atenta; Se oni punas sagxulon, li komprenas la instruon.
25Peksa pilkajat, siis saab kohtlane targaks, ja manitse mõistlikku, siis ta saab teadlikuks!
26Kiu ruinigas patron kaj forpelas patrinon, Tiu estas filo hontinda kaj malbeninda.
26Kes kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg.
27CXesu, mia filo, auxskulti admonon Kaj tamen deklinigxi de la vortoj de la instruo.
27Loobu, mu poeg, õpetust kuulmast, kui tahad eemale eksida tarkuse sõnadest!
28Fripona atestanto mokas jugxon; Kaj la busxo de malvirtuloj englutas maljustajxon.
28Kõlvatu tunnistaja pilkab õigust ja õelate suu ajab välja nurjatust.
29La blasfemantojn atendas punoj, Kaj batoj la dorson de malsagxuloj.
29Pilkajate jaoks on valmis kohtuotsused ja alpide seljale hoobid.