1Ankaux cxi tio estas sentencoj de Salomono, kiujn kolektis la viroj de HXizkija, regxo de Judujo.
1Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud:
2Honoro de Dio estas kasxi aferon; Sed honoro de regxoj estas esplori aferon.
2Jumala au on asja salajas hoida, aga kuningate au on asja uurida.
3La cxielo estas alta, la tero estas profunda, Kaj la koro de regxoj estas neesplorebla.
3Taeva kõrgus, maa sügavus ja kuningate süda on uurimatud.
4Forigu de argxento la almiksajxon, Kaj la puriganto ricevos vazon.
4Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes!
5Forigu malvirtulon de la regxo, Kaj lia trono fortikigxos en justeco.
5Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!
6Ne montru vin granda antaux la regxo, Kaj sur la loko de eminentuloj ne starigxu;
6Ära tee ennast tähtsaks kuninga ees ja ära asu suurte kohale,
7CXar pli bone estas, se oni diros al vi:Levigxu cxi tien, Ol se oni malaltigos vin antaux eminentulo, Kiun vidis viaj okuloj.
7sest on parem, kui sulle öeldakse: 'Tule siia üles!', kui et sind alandatakse ülema ees, keda su silmad on näinud.
8Ne komencu tuj disputi; CXar kion vi faros poste, kiam via proksimulo vin hontigos?
8Ära mine kiiresti kohtu ette, sest mis sa siis viimaks teed, kui su ligimene sind häbistab?
9Faru disputon kun via proksimulo mem, Sed sekreton de aliulo ne malkasxu;
9Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta,
10CXar alie auxdanto vin riprocxos, Kaj vian babilon vi jam ne povos repreni.
10et kuulja sind ei laimaks ja sulle ei jääks halba kuulsust!
11Vorto dirita en gxusta tempo Estas kiel oraj pomoj sur retajxo argxenta.
11Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail.
12Kiel ora orelringo kaj multekosta kolringo, Tiel estas sagxa admonanto por auxskultanta orelo.
12Otsekui kuldrõngas või kuldehe on tark noomija kuuljale kõrvale.
13Kiel malvarmo de negxo en la tempo de rikolto, Tiel estas fidela sendito por siaj sendintoj: Li revigligas la animon de sia sinjoro.
13Otsekui lume külmus lõikusajal on ustav käskjalg oma läkitajale: ta jahutab oma isanda hinge.
14Kiel nuboj kaj vento sen pluvo, Tiel estas homo, kiu fanfaronas per dono, kiun li ne faras.
14Otsekui pilved ja tuul, mis ei too vihma, on mees, kes kiitleb annist, mis on ainult pettus.
15Per pacienco oni altiras al si potenculon, Kaj mola parolo rompas oston.
15Kannatlikkusega saab veenda valitsejat ja mahe keel murrab luud.
16Kiam vi trovis mielon, mangxu, kiom vi bezonas, Por ke vi ne farigxu tro sata kaj ne elvomu gxin.
16Kui sa leiad mett, siis söö mõõdukalt, et sa sellest ei küllastuks ja seda välja ei oksendaks!
17Detenu vian piedon de la domo de via proksimulo; CXar alie vi tedus lin kaj li vin malamus.
17Astugu su jalg harva su sõbra kotta, et ta sinust ei tüdineks ega hakkaks sind vihkama!
18Kiel martelo kaj glavo kaj akra sago Estas tiu homo, kiu parolas pri sia proksimulo malveran ateston.
18Mees, kes valet tunnistab oma ligimese vastu, on otsekui vasar, mõõk ja terav nool.
19Kiel putra dento kaj malforta piedo Estas nefidinda espero en tago de mizero.
19Otsekui haige hammas või lonkav jalg on usaldus kelmi vastu hädaajal.
20Kiel demeto de vesto en tempo de malvarmo, kiel vinagro sur natro, Tiel estas kantado de kantoj al koro suferanta.
20Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast, või nagu äädikas leelise peale, on laulude laulmine kurvale südamele.
21Se via malamanto estas malsata, mangxigu al li panon; Kaj se li estas soifa, trinkigu al li akvon;
21Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua,
22CXar fajrajn karbojn vi kolektos sur lia kapo, Kaj la Eternulo vin rekompencos.
22sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Issand tasub sinule selle eest!
23Norda vento kauxzas pluvon, Kaj cxagrenita vizagxo kasxatan parolon.
23Põhjatuul sünnitab saju ja salalik keel vihaseid nägusid.
24Pli bone estas logxi sur angulo de tegmento, Ol kun malpacema edzino en komuna domo.
24Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas.
25Kiel malvarma akvo por suferanto de soifo, Tiel estas bona sciigo el lando malproksima.
25Otsekui külm vesi väsinud hingele on hea sõnum kaugelt maalt.
26Virtulo, kiu falas antaux malvirtulo, Estas malklara fonto kaj malbonigita puto.
26Otsekui sogaseks tehtud allikas või rikutud kaev on õela ees vankuv õige.
27Ne bone estas mangxi tro multe da mielo; Kaj ne glore estas sercxi sian gloron.
27Palju mett süüa ei ole hea ega ole auväärne otsida oma au.
28Homo, kiu ne povas regi sian spiriton, Estas urbo detruita, kiu ne havas muron.
28Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt.