1De David. Benu, ho mia animo, la Eternulon, Kaj mia tuta internajxo Lian sanktan nomon.
1Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2Benu, ho mia animo, la Eternulon, Kaj ne forgesu cxiujn Liajn bonfarojn.
2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
3Li pardonas cxiujn viajn pekojn, Li sanigas cxiujn viajn malsanojn;
3Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
4Li savas de la tombo vian vivon, Li kronas vin per boneco kaj favorkoreco;
4Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
5Li satigas per bonajxoj vian maljunan agxon, Ke via juneco renovigxas kiel cxe aglo.
5Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
6La Eternulo faras justecon kaj jugxon al cxiuj prematoj.
6Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
7Li sciigis Siajn vojojn al Moseo, Siajn farojn al la Izraelidoj.
7Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
8Favorkora kaj kompatema estas la Eternulo, Longetolerema kaj tre bona.
8Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
9Ne eterne Li indignas, Kaj ne por cxiam Li koleras.
9Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
10Ne laux niaj pekoj Li agis kun ni, Kaj ne laux niaj krimoj Li redonis al ni.
10Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
11CXar kiel alte estas la cxielo super la tero, Tiel granda estas Lia boneco por tiuj, kiuj Lin timas.
11Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
12Kiel malproksime estas la oriento de la okcidento, Tiel Li malproksimigis de ni niajn pekojn.
12Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
13Kiel patro korfavoras filojn, Tiel la Eternulo korfavoras tiujn, kiuj Lin timas.
13Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
14CXar Li scias nian esencon; Li memoras, ke ni estas polvo.
14Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
15La tagoj de homo estas kiel herbo; Kiel floro de kampo, tiel li floras.
15Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16Pasas super gxi vento, kaj gxi jam ne ekzistas; Kaj gxia loko gxin jam ne rekonas.
16kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
17Sed la boneco de la Eternulo dauxras eterne al tiuj, kiuj Lin timas, Kaj Lia bonfaremeco iras gxis la pranepoj,
17Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
18Kiuj observas Lian interligon Kaj memoras Liajn ordonojn por ilin plenumi.
18neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
19La Eternulo starigis en la cxielo Sian tronon; Kaj Lia regxeco regas cxion.
19Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
20Benu la Eternulon Liaj angxeloj, potencaj per sia forto, Kiuj plenumas Lian vorton, Por ke oni obeu la vocxon de Lia vorto.
20Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21Benu la Eternulon cxiuj Liaj cxirkauxantoj, Liaj servantoj, kiuj plenumas Lian volon.
21Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22Benu la Eternulon cxiuj Liaj kreitajxoj, En cxiuj lokoj de Lia regado. Benu, ho mia animo, la Eternulon.
22Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!