Esperanto

Estonian

Psalms

121

1Kanto de suprenirado. Mi levas miajn okulojn al la montoj: De kie venas al mi helpo?
1Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi?
2Mia helpo venas de la Eternulo, Kiu kreis la cxielon kaj la teron.
2Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.
3Li ne lasos vian piedon falpusxigxi; Via gardanto ne dormetas.
3Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku.
4Jen ne dormetas kaj ne dormas La gardanto de Izrael.
4Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab.
5La Eternulo estas via gardanto; La Eternulo estas via ombro cxe via dekstra mano.
5Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel.
6En la tago la suno vin ne frapos, Nek la luno en la nokto.
6Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel.
7La Eternulo vin gardos de cxia malbono, Li gardos vian animon.
7Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge.
8La Eternulo gardos vian eliron kaj eniron, De nun kaj eterne.
8Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.