1Kial tumultas popoloj, Kaj gentoj pripensas vanajxon?
1Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
2Levigxas regxoj de la tero, Kaj eminentuloj konsiligxas kune, Kontraux la Eternulo kaj kontraux Lia sanktoleito, dirante:
2Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
3Ni dissxiru iliajn ligilojn, Kaj ni dejxetu de ni iliajn sxnurojn!
3'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!'
4La logxanta en la cxielo ridas, La Sinjoro mokas ilin.
4Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
5Tiam Li parolos al ili en Sia kolero, Kaj per Sia furiozo Li ilin ektimigos, dirante:
5Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
6Mi starigis ja Mian regxon Super Cion, Mia sankta monto.
6'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.'
7Mi raportos pri la decido: La Eternulo diris al mi:Vi estas Mia filo, Hodiaux Mi vin naskis.
7- 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
8Petu Min, kaj Mi donos al vi popolojn por heredo, Kaj por posedo limojn de tero.
8Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
9Vi disbatos ilin per fera sceptro, Kiel potan vazon vi ilin dispecigos.
9Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.'
10Kaj nun, ho regxoj, prudentigxu; Instruigxu, jugxistoj de la tero!
10Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
11Servu al la Eternulo kun timo, Kaj gxoju kun tremo.
11Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
12Kisu la filon, ke Li ne koleru, kaj vi ne pereu sur la vojo, CXar baldaux ekbrulos Lia kolero. Felicxaj estas cxiuj, kiuj fidas Lin.
12Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.