1Tedis al mia animo mia vivo; Mi fordonos min al mia plendado; Mi parolos en la malgxojeco de mia animo.
1Ka khain ka hinna a chimtaka; ka utdandanin ka phun ding hi: ka kha thangpaihnain ka gen ding.
2Mi diros al Dio:Ne kondamnu min, Sciigu al mi, pro kio Vi malpacas kontraux mi.
2Pathian kiangah, Honmohpaih ken; bangdia honkinakpih na hia hontheisak in, ka chi ding hi.
3CXu Vi trovas tion bona, ke Vi turmentas, Ke Vi forpusxas la laboritajxon de Viaj manoj, Sendas brilon sur la entreprenon de malpiuloj?
3Na nuaisiah nang adia hoih ahi maw, na khutte thilhih na muhsita, giloute thugen tunga na maitai?
4CXu Vi havas okulojn karnajn, Kaj cxu Vi rigardas, kiel homo rigardas?
4Sa mitte nei na hi hia, ahihkeileh mihing muh banga mu na hi hia?
5CXu Viaj tagoj estas kiel la tagoj de homo, Aux cxu Viaj jaroj estas kiel la vivtempo de homo,
5Na nite mihing nite bang hia, ahihkeileh na kumte mihing kumte bang,
6Ke Vi sercxas mian kulpon Kaj penas trovi mian pekon,
6Ka thulimlouhna na kana, ka khelhna na nungdelha,
7Kvankam Vi scias, ke mi ne estas malbonagulo, Sed el Via mano neniu povas savi?
7Ka gilou kei chih na theih nakpia, na khuta kipan hon suaktasak ding a omlouh?
8Viaj manoj min formis kaj faris min tutan cxirkauxe, Kaj tamen Vi min pereigas!
8Na khutten a honsek un a honbawl kimvel sipsipa; tun kiheiin non hihse dia hia?
9Rememoru, ke kiel argilon Vi min prilaboris; Kaj Vi returne faros min polvo.
9Theigige in, ka honngen ahi, tungman banga na honmek dan; leivui hontun nawn ding na hi hia?
10Vi elversxis ja min kiel lakton, Kaj kiel fromagxon Vi min kundensigis.
10Nawitui bangin na honsung khiain, nawituidat bangin na hontok kei maw?
11Per hauxto kaj karno Vi min vestis, Per ostoj kaj tendenoj Vi min plektis.
11Vun leh sain na hontuama, guhte leh thagui-tein na honphan khawm hi.
12Vivon kaj bonon Vi donis al mi, Kaj Via prizorgado gardis mian spiriton.
12Hinna leh deihsakna na honphala, huan na kepnain ka lungsim a hawi hi.
13Sed cxi tion Vi kasxis en Via koro; Mi scias, ke Vi tion intencis:
13Himahleh hiai thilte na lungtang sungah na sela; hiai bel na tup ahi chih ka thei hi:
14Se mi pekos, Vi tion rimarkos sur mi, Kaj mian pekon Vi ne lasos senpuna.
14Thil ka hihkhelh leh, huchiin non chiamteha, huan ka thulimlouhna akipan na honkhah kei ding hi.
15Se mi agis malbone, ve al mi! Se mi estas prava, mi ne povas tamen levi mian kapon, Estante tute humiligita Kaj vidante mian mizeron.
15Ka gitlouh leh, ka tung a gik hi; ka diktat leh, huchiin leng ka lutang ka sangsak kei ding, zahlaknaa dim ngalin leh ka gimthuakna enin.
16Se gxi levigxas, Vi cxasas min kiel leono, Kaj denove montras sur mi Vian mirindan potencon.
16Huan ka lutang a kiletsak leh, humpinelkai bangin nang non benga: huan ka tunga na lamdandan na hon ensak nawn hi.
17Vi elmetas kontraux mi novajn atestojn, Plifortigas Vian koleron kontraux mi; Nova armeo min atakas.
17Kei kalh na palaite na thaksaka, ka tunga na hehna na khangsaka; hondou ding sepaih hon thak non sawl hi.
18Por kio Vi elirigis min el la ventro? Ho, se mi estus pereinta, ke nenies okulo min vidu!
18Bangdia sul akipan kei honlakhia na hia oi leh? na si taleng, kuamah muh main.
19Tiam mi estus kiel ne estinta; El la ventro mi estus transportita en la tombon.
19Omlou mahbang bangta ding hiinga; sul akipana hana puaka omta ding hi inga.
20Mia vivo estas ja mallonga; CXesu do, lasu min libera, por ke mi iom revigligxu,
20Ka nite a tom kei maw? huchi ahihleh, tawpin, honom sak maimaiin, huchia neukhaa ka lungmuan theihna dingin.
21Antaux ol mi foriros senrevene En la landon de mallumo kaj de morta ombro,
21Ka kik nawn louhna akipana ka pai main, khomialna gam leh sihna limliap gam mahmah ah:Mialna mahbanga, mialna sahna gama: sihna limliap gam, dan himhim omlouhna, khovak khomial banga a omna mun ah.
22En la landon, kie la lumo estas kiel mallumo, Kie estas morta ombro kaj senordeco, Kie estas lume kiel en mallumego.
22Mialna mahbanga, mialna sahna gama: sihna limliap gam, dan himhim omlouhna, khovak khomial banga a omna mun ah.