1Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
1Při člověku bývá spořádání myšlení, ale od Hospodina jest řeč jazyka.
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
2Všecky cesty člověka čisté se jemu zdají, ale kterýž zpytuje duchy, Hospodin jest.
3Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
3Uval na Hospodina činy své, a budou upevněna předsevzetí tvá.
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
4Hospodin všecko učinil pro sebe samého, také i bezbožného ke dni zlému.
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
5Ohavností jest Hospodinu každý pyšného srdce; by sobě na pomoc i jiné přivzal, neujde pomsty.
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
6Milosrdenstvím a pravdou očištěna bývá nepravost, a v bázni Hospodinově uchází se zlého.
7Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
7Když se líbí Hospodinu cesty člověka, také i nepřátely jeho spokojuje k němu.
8Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
8Lepší jest maličko s spravedlností, než množství důchodů nespravedlivých.
9Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
9Srdce člověka přemýšlí o cestě své, ale Hospodin spravuje kroky jeho.
10Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
10Rozhodnutí jest ve rtech královských, v soudu neuchylují se ústa jeho.
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
11Váha a závaží jsou úsudek Hospodinův, a všecka závaží v pytlíku jeho nařízení.
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
12Ohavností jest králům činiti bezbožně; nebo spravedlností upevňován bývá trůn.
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
13Rtové spravedliví líbezní jsou králům, a ty, kteříž upřímě mluví, milují.
14Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
14Rozhněvání královo jistý posel smrti, ale muž moudrý ukrotí je.
15Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
15V jasné tváři královské jest život, a přívětivost jeho jako oblak s deštěm jarním.
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
16Mnohem lépe jest nabyti moudrosti než zlata nejčistšího, a nabyti rozumnosti lépe než stříbra.
17Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
17Cesta upřímých jest odstoupiti od zlého; ostříhá duše své ten, kdož ostříhá cesty své.
18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
18Před setřením bývá pýcha, a před pádem pozdvižení ducha.
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
19Lépe jest poníženého duchu býti s pokornými, než děliti kořist s pyšnými.
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
20Ten, kdož pozoruje slova, nalézá dobré; a kdož doufá v Hospodina, blahoslavený jest.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
21Ten, kdož jest moudrého srdce, slove rozumný, a sladkost rtů přidává naučení.
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
22Rozumnost těm, kdož ji mají, jest pramen života, ale umění bláznů jest bláznovství.
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
23Srdce moudrého rozumně spravuje ústa svá, tak že rty svými přidává naučení.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
24Plást medu jsou řeči utěšené, sladkost duši, a lékařství kostem.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
25Cesta zdá se přímá člověku, ale dokonání její jistá cesta smrti.
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
26Člověk pracovitý pracuje sobě, nebo ponoukají ho ústa jeho.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
27Muž nešlechetný vykopává zlé, v jehožto rtech jako oheň spalující.
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
28Muž převrácený rozsívá sváry, a klevetník rozlučuje přátely.
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
29Muž ukrutný přeluzuje bližního svého, a uvodí jej na cestu nedobrou.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
30Zamhuřuje oči své, smýšleje věci převrácené, a zmítaje pysky svými, vykonává zlé.
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
31Koruna ozdobná jsou šediny na cestě spravedlnosti se nalézající.
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
32Lepší jest zpozdilý k hněvu než silný rek, a kdož panuje nad myslí svou nežli ten, kterýž dobyl města.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.
33Do klínu umítán bývá los, ale od Hospodina všecko řízení jeho.