¹Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?

¹Jeg sluttede en Pagt med mit Øje om ikke at se på en Jomfru;

²Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?

²hvad var ellers min Lod fra Gud hist oppe, den Arv, den Almægtige gav fra det høje?

³Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?

³Har ikke den lovløse Vanheld i Vente, Udådsmændene Modgang?

⁴Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?

⁴Ser han ej mine Veje og tæller alle mine Skridt?

⁵Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,

⁵Har jeg holdt til med Løgn, og hasted min Fod til Svig

⁶vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!

⁶på Rettens Vægtskål veje han mig, så Gud kan kende min Uskyld

⁷Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,

⁷er mit Skridt bøjet af fra Vejen, og har mit Hjerte fulgt mine Øjne, hang noget ved mine Hænder,

⁸siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!

⁸da gid jeg må så og en anden fortære, og hvad jeg planted, oprykkes med Rode!

⁹Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,

⁹Blev jeg en Dåre på Grund at en Kvinde, og har jeg luret ved Næstens Dør,

¹⁰siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!

¹⁰så dreje min Hustru Kværn for en anden, og andre bøje sig over hende!

¹¹Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,

¹¹Thi sligt var Skændselsdåd, Brøde, der drages for Retten,

¹²tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.

¹²ja, Ild, der æder til Afgrunden og sætter hele min Høst i Brand!

¹³Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,

¹³Har jeg ringeagtet min Træls og min Trælkvindes Ret, når de trættede med mig,

¹⁴mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?

¹⁴hvad skulde jeg da gøre, når Gud stod op, hvad skulde jeg svare, når han så efter?

¹⁵Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?

¹⁵Har ikke min Skaber skabt ham i Moders Skød, har en og samme ej dannet os begge i Moders Liv?

¹⁶Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?

¹⁶Har jeg afslået ringes Ønske, ladet Enkens Øjne vansmægte,

¹⁷Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?

¹⁷var jeg ene om at spise mit Brød, har den faderløse ej spist deraf

¹⁸Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.

¹⁸nej, fra Barnsben fostred jeg ham som en Fader, jeg ledede hende fra min Moders Skød.

¹⁹Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?

¹⁹Har jeg set en Stakkel blottet for Klæder, en fattig savne et Tæppe

²⁰Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?

²⁰visselig nej, hans Hofter velsigned mig, når han varmed sig i Uld af mine Lam.

²¹Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,

²¹Har jeg løftet min Bånd mod en faderløs, fordi jeg var vis på Medhold i Retten,

²²siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!

²²så falde min Skulder fra Nakken, så rykkes min Arm af Led!

²³Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.

²³Thi Guds Rædsel var kommet over mig, og når han rejste sig, magted jeg intet!

²⁴Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?

²⁴Har jeg slået min Lid til Guld, kaldt det rene Guld min Fortrøstning,

²⁵Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?

²⁵var det min Glæde, at Rigdommen voksed, og at min Hånd fik sanket så meget,

²⁶Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,

²⁶så jeg, hvorledes Sollyset stråled, eller den herligt skridende Måne,

²⁷kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,

²⁷og lod mit Hjerte sig dåre i Løn, så jeg hylded dem med Kys på min Hånd

²⁸siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.

²⁸også det var Brøde, der drages for Retten, thi da fornægted jeg Gud hist oppe.

²⁹Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?

²⁹Var min Avindsmands Fald min Glæd jubled jeg, når han ramtes af Vanheld

³⁰Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.

³⁰nej, jeg tillod ikke min Gane at synde, så jeg bandende kræved hans Sjæl.

³¹Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'

³¹Har min Husfælle ej måttet sige: "Hvem mættedes ej af Kød fra hans Bord"

³²Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.

³²nej, den fremmede lå ej ude om Natten, jeg åbned min Dør for Vandringsmænd.

³³Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,

³³Har jeg skjult mine Synder, som Mennesker gør, så jeg dulgte min Brøde i Brystet

³⁴sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?

³⁴af Frygt for den store Hob, af Angst for Stamfrænders Ringeagt, så jeg blev inden Døre i Stilhed!

³⁵Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!

³⁵Ak, var der dog en, der hørte på mig! Her er mit Bomærke - lad den Almægtige svare! Havde jeg blot min Modparts Indlæg!

³⁶Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.

³⁶Sandelig, tog jeg det på min Skulder, kransed mit Hoved dermed som en Krone,

³⁷Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.

³⁷svared ham for hvert eneste Skridt og mødte ham som en Fyrste.

³⁸Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,

³⁸Har min Mark måttet skrige over mig og alle Furerne græde,

³⁹et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,

³⁹har jeg tæret dens Kraft uden Vederlag, udslukt dens Ejeres Liv,

⁴⁰siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.

⁴⁰så gro der Tjørn for Hvede og Ukrudt i Stedet for Byg! Her ender Jobs Ord.