1Taaveti laul ja lugu.
1(En Sang. En Salme af David.) Mit Hjerte er trøstigt, Gud, mit hjerte er trøstigt; jeg vil synge og lovprise dig, vågn op, min Ære!
2Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.
2Harpe og Citer, vågn op, jeg vil vække Morgenrøden.
3Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!
3Jeg vil takke dig, HERRE, blandt Folkeslag, lovprise dig blandt Folkefærd;
4Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.
4thi din Miskundhed når til Himlen, din Sandhed til Skyerne.
5Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.
5Løft dig, o Gud, over Himlen, din Herlighed være over al Jorden!
6Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus!
6Til Frelse for dine elskede hjælp med din højre, bønhør os!
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
7Gud talede i sin Helligdom: "Jeg vil udskifte Sikem med Jubel, udmåle Sukkots Dal;
8Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
8mit er Gilead, mit er Manasse, Efraim er mit Hoveds Værn, Juda min Herskerstav,
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
9Moab min Vaskeskål, på Edom kaster jeg min Sko, over Filisterland jubler jeg."
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!
10Hvo bringer mig til den befæstede By, hvo leder mig hen til Edom?
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
11Har du ikke, Gud, stødt os fra dig? Du ledsager ej vore Hære.
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
12Giv os dog Hjælp mod Fjenden! Blændværk er Menneskers Støtte.
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
13Med Gud skal vi øve vældige Ting, vore Fjender træder han ned!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.