¹Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:

¹And Bildad the Shuhite answered and said,

²'Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?

²How long wilt thou speak these things? and the words of thy mouth be a strong wind?

³Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?

³Doth ùGod pervert judgment, and the Almighty pervert justice?

⁴Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.

⁴If thy children have sinned against him, he hath also given them over into the hand of their transgression.

⁵Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,

⁵If thou seek earnestly unto ùGod, and make thy supplication to the Almighty,

⁶kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.

⁶If thou be pure and upright, surely now he will awake for thee, and make the habitation of thy righteousness prosperous;

⁷Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.

⁷And though thy beginning was small, yet thine end shall be very great.

⁸Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.

⁸For inquire, I pray thee, of the former generation, and attend to the researches of their fathers;

⁹Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.

⁹For we are [but] of yesterday, and know nothing, for our days upon earth are a shadow.

¹⁰Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?

¹⁰Shall not they teach thee, [and] tell thee, and utter words out of their heart?

¹¹Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?

¹¹Doth the papyrus shoot up without mire? doth the reed-grass grow without water?

¹²Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.

¹²Whilst it is yet in its greenness [and] not cut down, it withereth before any [other] grass.

¹³Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.

¹³So are the paths of all that forget ùGod; and the profane man's hope shall perish,

¹⁴Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.

¹⁴Whose confidence shall be cut off, and his reliance is a spider's web.

¹⁵Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.

¹⁵He shall lean upon his house, and it shall not stand; he shall lay hold on it, but it shall not endure.

¹⁶Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.

¹⁶He is full of sap before the sun, and his sprout shooteth forth over his garden;

¹⁷Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.

¹⁷His roots are entwined about the stoneheap; he seeth the place of stones.

¹⁸Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: 'Ma ei ole sind näinudki!'

¹⁸If he destroy him from his place, then it shall deny him: I have not seen thee!

¹⁹Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.

¹⁹Behold, this is the joy of his way, and out of the dust shall others grow.

²⁰Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.

²⁰Behold, ùGod will not cast off a perfect man, neither will he take evil-doers by the hand.

²¹Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.

²¹Whilst he would fill thy mouth with laughing and thy lips with shouting,

²²Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.'

²²They that hate thee shall be clothed with shame, and the tent of the wicked be no more.